september 2023

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Sügisene rikkalik seeneaeg kestab ja püüame seenelistele ja lugejatele tutvustada söögiseeni sarnaste liikidega, et määramine hõlpsam ning korjatud seente tarvitamine ohtlik ei oleks. Lisaks oleme alati toonitanud ka seda, et korjata tuleks neid seeni mida kindlasti tunnete. Tundmatu seene määramiseks on mõttekas isend metsast kaasa võtte eraldi karbis sest pildistatud seent on palju keerulisem määrata isegi kogenud mükoloogil.

Täna tutvustame Teile kaskede ja kaasikutega seotud puravikke mis on meie arvukaimad puravikud kuid peame kohe ütlema, et nende maitseomadused pole sedavõrd hõrgud, kui kivipuravikel välja arvatud viimasel tutvustataval kirjul puravikul.

Kaardid LK foorumist

Kõige noorem must-toonekurg on jõudnud Bulgaariasse

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Karula tänavu saatjaga varustatud must-toonekure pesapoeg on sõjaolukorda rändeteel arvestades kõige ohutumas paigas oma rändel. Hetkel on noorlind Bulgaarias. Pealinnast Sofiast umbes saja kilomeetri kaugusel edelas.

Tallinna Loomaaia looduskool ootab ühinema huviringidega!

Oktoobrist alustab tegevust 22 ringi, kus võib leida põnevat ja eakohast tegevust erinevas vanuses õpilastele, aga ka täiskasvanutele.

Looduskooli liikme staatusega kaasneb suur boonus – õppeaasta jooksul võib tasuta käia loomaias nii palju kui hing ihaldab!

LOODUSFOTO ringis harjutatakse ägedate piltide tegemist, kasutades nii telefonikaamerat, kui suuremaid aparaate.

Pildistatakse peamiselt loomaaias, aga aeg-ajalt põigatakse ka vabasse (linna)loodusesse.

Koostas Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Talvike ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 632    Vanim taasleitud talvike

Talvike        Emberiza citrinella

Lind rõngastati 25. aprillil 2009. aastal Pärnumaal ja taasleiti 1. mail 2013. aastal samuti Pärnumaalt. Talvikese vanuseks jäi 4 aastat ja 6 päeva mis on väikse linnu kohta keskmine vanus.

Fotod Arne Ader

VikipeediA fotod Triin Lillemets

Alpi põdrasamblik ja harilik põdrasamblik. Pildistas Kristel Vilbaste

Meie metsadesse jagub tänavu nii seeni, pohli kui seenelisi ja marjulisi ning sellistes metsades kasvavad meil ka silmahakkavad hallid samblikud, keda täna vaatleme.

Sammal ja samblik. See lugu ei ole sugugi nii lihtne, et samblad kasvavad maapinnal ja samblikud puudel. Samblikud võivad kasvavad nii maapinnal, puudel kui kividel.

Veel kolmekümne viie aasta eest liigitati samblikud taimeriiki ehk lähedasteks sammaldele. 

16. septembril toimub järjekorras juba kuues Maailmakoristuspäev, millest võtavad osa üle 190 riigi kodanikud kogu maailmast. Selle vajaliku ettevõtmise mõju suureneb veelgi, kui Maailmakoristuspäev saab olema ÜRO kalendris.

Maailmakoristusele saab registreeruda korraldajate kodulehel: maailmakoristus.ee

Osalema oodatakse nii üksikkoristajaid, kui ettevõtteid, koole ja klasse, peresid ja sõpruskondi, külaseltse ja huviringe ehk kes iganes sellel tarvilisel üritusel osaleda soovib.

Jõudu ja jaksu ning loodame, et hilissuvine ilm koristajaid hellitab.

Fotod Arne Ader

Kuldnokad ( www.loodusemees.ee )

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

Kui meil pesitsenud kuldnokad on juba hulk aega tagasi lahkunud, siis nüüd tegutsevad siin põhjast ja kirdest saabunud kuldnokkade salgad ja parved. Ilusate ilmade korral toituvad seltsingud rannikualadel ja nende ümbruses või mandri sisemaal avaratel karjamaadel. Ööbima jäädakse kas merelahtede, jõgede või järvede kaldaalade roostikesse või põõsastikesse.

Foto Arne Ader

Seeneuss ( www.loodusemees.ee )

Noortest seentest toituvad seentoidulisite putukate liigid, kes on enamalt jaolt kahetiivaliste nn seenesääskede vastsed (harvemini kärbsed, lestad, mardikad, hooghännalised). Seenesääsed elutsevas niiskete seenemetsade alustaimestikus ja on tuntud kiusajatest pistesääskedest väiksemad ning neil ei ole ka vere imemiseks imikärssa. 

Viljastatud emane seenesääsk otsib omale munemiseks sobivat kohta kas noore seene (mis võib veel olla sambla peidus) eoslehtede või torukeste vahele aga ka seenejalga. Vastsed näevad välja seenelise jaoks tuttava musta pea ja valge kehaga seeneussid kuni sentimeetrise pikkusega ning toimetavad nii puravikes, pilvikutes, kui riisikates. Vastsele on seened nii elupaigaks, kui seente viljakehad toiduks – päris mugav kas pole. 

Fotod  VikipeediaA

Sapipuravik

Harilik kivipuravik

Sapipuravik     Tylopilus felleus

Tänavusel rikkalikul seeneaastal võib üks sapipuravik rikkuda kogu hõrgult maitsva seeneroa, andes toidule sedavõrd viha maitse.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Maastik on jätkuvalt suviselt roheline

Ööpäeva keskmine õhutemperatuur püsis 13 kraadist kõrgemana, s.t klimaatiline suvi jätkus.

Keskmine õhutemperatuur oli 13 kraadist madalam (11.3 °C) ainult neljapäeval, kui öösel langes minimaalne õhutemperatuur Jõgeva linna idapiiril asuva ilmajaama andmeil 3.1 °C.

Madalamates kohtades võis esineda taimede kohal maapinna lähedal ümbruskonnas juba nõrka öökülma.

Hilistoominga viljad

Sihtasutus Postimehe Fond

Raamatuesitlus – „Eesti metsade alternatiivne hindamine“

Eesti metsade alternatiivne hindamine (MAH) annab meie metsadest hoopis teistsuguse pildi kui ametlik metsastatistika. MAHi tulemused näitavad metsade suurt üleraiet viimastel aastakümnetel ning Eesti metsatööstusel kasutada oleva tooraine olulist vähenemist edaspidi.

Metsade alternatiivse hindamise viis läbi metsakorralduse praktikutest ja Tartu Ülikooli loodusteadlastest koosnev meeskond, kes kasutas selleks riikliku metsaregistri andmeid ja kaasaegseid kaugseirevahendeid.

Raamatuna välja antud MAHi lõpparuande esitlus toimub 15. septembril Tallinnas, Toompea komandandi majas (Toompea 1).

Pildistas LK-team

Karu on leidnud mahajäetud õunaaia

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

Pruunkarudel algas nuumaaeg umbes paari nädala eest ja see tähendab, et söödavat ei peaks loom ringi uidates otsima, vaid toitvat sööki peaks olema piisavalt.

Hämaruses saabuvad kaerapõldudele püsimatud noorloomad ja vanemad kogenud isendid pimeduse saabudes. Karujaht algas 1. augustil ja on teinud suured loomad ettevaatlikeks.

Fotod  VikipeediA ja Arne Ader 

Täna arutleme kivipuravikest, mis ei ole sugugi head söödavad seened, vaid võivad põhjustada kas erinevaid mürgistusi või tarvitajal vaevuseid.

Koos tehnika arenguga on mükoloogide tööpõld oluliselt laienenud, sest seeneuuringutes ja seeneraamatutes (seda erinevates keeltes) leiame aastate jooksul ilmunud vastuolusid nii seente mürgisuse kui tarvitamise kohta.

Näiteks lugesin umbes viie aasta eest saatana kivipuraviku uuringu tulemusi Rootsis, kus seent nimetati ohtlikult mürgiseks inimorganismile. Eks need asjad mõnes mõttes nii käivadki, sest inimorganismide vastupanuvõime erineb päris oluliselt, lisaks vanuselised iseärasused, allergiad, seente kasvukohad ja loetelu võib jätkata.

Kaardid salvestasid Anne ja Juta, LK foorumist

Emalind Kaia asukoht mõne päeva eest

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Karula rahvuspargis pesitsenud paar on mõlemad juba Ukrainas.

Fotod Arne Ader ja VikipeedA

Fotokonkursile, mis kestab 30. septembri südaööni on oodatud osalema kõik kuni 26-aastased noored. Loe lähemalt: LINK

Harilik kivipuravik ( www.loodusemees.ee )