Noor emaslind Kergu külalisena
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Taas üks üsna haruldane video sellest, kuidas väga noored kutsikad juba vanematele järgnevad. Sellises vanuses küll mitte kaugele - ainult selleks, et pesapaika vahetada.
Tekst: Laura Kiiroja
Video: Voyageurs Wolf Project
Vööthuul-sõrmkäpp Dactylorhiza fuchsii
Aasta käpalise, vääthuul-sõrmkäpa kasvukohtadeks jäävad soiseimad, hõredamad metsad või niidud, aga liiga kuivades kohtades neid käpalisi ei leia.
Üsna tavalise käpalise lehed on laiemal kohal paar sentimeetrised ja lehtede altpool on hõbedase tooniga. Lehtedelt leiame iseloomulikke tähne või täppe, kuid need võivad ka puududa.
Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 25 jõevähki. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee. soetada alates esmaspäevast, 1. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Ka sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.
Video salvestas ja pildistas Karl Adami
Fotod Arne Ader

Metsvint
Isaslinde tunneme kindlalt ära, sest nad on värvikamad: nende lagipea ja kael on sinakashallid, põsed ning rind roostepunased, eesselg veidi tumedam.
Emaslind salumetsas ( loodusemees.ee )
Emaslind paistab tagasihoidlikult rohekashallina, aga mõlema soo vanalindudel märkame liigitunnust: kahte laia valget vööti tiibadel.
Veebikaamera kuvatõmmis Ellie, LK foorumist
Pildistas Vello Keppart
Kollane karikakar
Kollane karikakar Anthemis tinctoria
Tegelikult kujutab kollasei karikakra endast botaaniliselt korvõisikut. Õisikud koosnevad kahesugustest õitest: õisiku keskel on karikakral kollased putkõied mida ümbritsevad pikad ja lamedad keelõied. Tegu on mitmeaastase taimega, millel tugev karvane vars ja lehed meenutavad natuke raudrohu lehti.
Teada annab Margit Turb Keskkonnaametist
Pildistasid Hans Portsmuth ja Kalle Kõllamaa ning Kaur Nellis
Niitmine Laelatul
Keskkonnaameti eestvedamisel saavad noored ka sel suvel võimaluse osaleda noore looduskaitsja Junior Ranger kursustel üle Eesti. Kursustel osaleb sadakond eeskätt meie rahvusparkidega seotud loodushuvilist noort ja laagrid kestavad 2. augustini.
Noored valitakse kursustele sooviavalduste alusel. Kursused aitavad suurendada osalejate keskkonna- ja loodusteadlikkust ning edendada noorte looduskaitsjate võrgustikku Eestis.
Postituse kirjutas Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse spetsialist ja aasta linnu projekti üks eestvedajatest Liis Keerberg
Pildistas Liis Keerberg
Kuuse, männi, kase ja tamme alt leiab sama liigi väikseid taimi, aga miks on loodusest keeruline leida pärna istikuid. Hea meelega tooksin koju oma „teepuu“.
Kirjutage sellest palun.
Harilik pärn, lõhmus või niinepuu Tilia cordata
Pildistas Kristel Vilbaste
Veebikaamera kuvatõmmised Balistar, LK foorumist
Emaslind toidab väiksemat kotkapoega, kui vanem enam süüa ei taha
Kaljukotkas ehk maakotkas Aquila chrysaetos
Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart
Pildistas Vello Keppart
Tatari vahtra viljade punetavad tiivad
Nädala esimene pool oli sajune, neljapäevast pühapäevani sademeid ei esinenud. Nädala sademete summaks kogunes Jõgeva ilmajaama andmetel 27,5 mm, millest 23,7 mm tuli maha kolmapäeval.

Põdrakanepi õied
Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus nädala kestel 14,1…18,8 °C piires, mis erines normist ‑0,9…4,4 kraadi võrra. Soojemad ilmad olid nädala alguses ja uuesti pühapäeval.
Video salvestas Karl Adami
Käoisand
Kägu Cuculus canorus
Meie käod võivad olla nii halli kui ruske sulestikuga. Isaslinnud on halli sulestiku ja vöödilise kõhualusega ja emaslinnu sulestik võib olla isegi üleni pruunikirju või siis ainult rinna piirkonnas pruunikirju.
Põder Alces alces
Tänavu kevadel algas põdralehmade poegimine aprilli teisel poolel ja kestis ka maikuul.
Ühe vasikaga ringi liikuvad põdralehmad on tavaliselt esmakordselt poeginud või siis kuni paariaastased lehmad. Vanematel emasloomadel võib hea toitumuse korral olla kaks vasikat, aga aruharva kolm. Seetõttu võib vastsündinute kaalus olla päris suuri kõikumisi: jäädes kuue ja kuueteist kilo vahemikku.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.