Et kõik teaks, mis tunded rebastel sees pulbitsevad, tuleb lumele suuri südameid joonistada.
Sula eel rajakaamerast saadud videolõikudest esimene algab nagu viimasel ajal kombeks - jänes astub kaadrisse ja uurib maad. Järsku aga seisatab, misjärel rutuga tuldud teed tagasi tormab. Midagi on teistmoodi ja teeb ärevaks. Põhjuseks arvatavasti endisest liikuvamad rebased, kes metsaelu tempokamaks muutnud on, mitu looma käis ka kaamera eest läbi. Neljaliikmeline kitsekari käis samuti. Kaks sokku ja kaks kitse. Rebaste lõhnastatud mätta taga maas on veidi teravilja. Vilja lõhn kindlasti üks põhjuseid, mis rebaseid seda omakorda oma lõhnaga märgistama kutsub. Kitsekarjast olid just sokud lõhnadest huvitatumad. Mõni amps vilja pannakse ka põske, aga mitte enam. Täislastud vili ei ole vist ikka õige asi.
Ilvese rajale pandud kaamera sai metskitsed kaadrisse.
Taluõuel avanes vahva vaatepilt. Sirelipõõsa oksalt oli kadunud tihastele pandud pekitükk. Pekk oli tugeva traadi küljes ja umbes kahe meetri kõrgusel rippunud. Nüüd oli vaid tühi traat ja terve põõsaalune tugevalt rebaste poolt ära tallatud. Peki kättesaamiseks pidid tublisti vaeva nägema. Kindlasti palju tühja kargamist ning kui maius vaevu hammaste vahele saadud, lendas see esimesel võimalusel vibuna üles tagasi.
Kätte saadud seapekist "raffaello" lõi romantilise olemise ja rebased oli otse maja ees lumel edasi mõnulenud.
Üksikuid rebasejälgi võis leida vaid metsa alt. Väljapeal kulgesid kõik rajad paaris ja väga mänguliselt.
Valgejänese kolmemeetrised hüpped. Sellise kiiruse taga võis olla vaid hirm üleöö hulluks läinud rebaserahva ees.
Hiirte liiklus kahe kõrgema mätta vahel. Nii kui sula jääst jagu saab, peab jälle vete vahele paikseks jääma.
Vastupidiselt hiirtele ja teistele "käpalistele", metskitsed jääl liikumist ei armasta. Sõraotsad maksimaalselt laiali, aga ikka libiseb.
Metskitsed kasutasid mättalt mättale hüppamist. Jäljerada lookles pikka aega nii, et ühe mätta kõrvalt oldi end õhku tõugatud ja järgmisele maandutud.
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
