Ligikaudu kolme nädala vanused ilvese kutsikad.

Ilvesel sünnib harilikult kaks või kolm poega maikuu teises pooles või juuni alguses ning esimene kuu möödubki emailvesel valdavalt pesas poegade eest hoolitsedes. Ema peab aga ka ise sööma. Et poegi mitte liiga kauaks valveta jätta, peab ta toitu leidma vaid paari kilomeetri ulatuses ümber pesapaiga. Poegade ellujäämise tõenäosus sõltub esimestel nädalatel suuresti sellest, kas emailvesel õnnestub murda mõni saakloom pesapaiga lähedusest või peab ta minema selleks pesast kaugemale. Ema äraolekul on ilvesepojad üsna abitud ning teistele kiskjatele kerge saak. Seetõttu liigub emailves siis rohkem ka päevasel ajal, sest toitumisele kuluva aja peab ta jaotama ühtlaselt kogu ööpäeva ulatuses. Seda ka seepärast, et harilikult ei ole ilvese pesa mingi suurem ehitis, mis pakuks erinevate ohtude eest piisavalt kaitset. Ilvese pesaks sobib lihtne lohk, mis asub vastu pehkinud kändu või ümber kukkunud puutüve juuremätast, kuid samas võivad pojad sündida ka lihsalt mõne maha langenud puuvõra all. Seejuures on siiski oluline, et vähemalt osaliselt oleks pesapaik tuule ja võõraste pilkude eest varjatud. Mõnikord on ilvese poegi leitud ka mahajäätud hoonetest. 

Esimeste nädalate järel peale poegade sündi vahetab ilves harilikult ka pesakohta. Selle põhjuseks võivad olla näiteks senises kohas vohama hakanud parasiidid või on õnnestunud emal leida uus ja turvalisem paik, mis võimaldab pesast kauem eemal olla. Poegade kasvades hakkabki ema toiduotsinguil järjest kaugemale liikuma. Kui juunis on pojad pesas paigal ja ema liigub selle läheduses, siis juulis hakkab emailves viima poegi juba mõnesaja meetri kaupa ajutisematesse peatuspaikadesse. Harilikult asuvad need mõne murtud saaklooma läheduses. Nii suureneb poegade ja emailvese liikumisulatus järkjärgult kuni sügiseni, millest alates liigutakse koos juba kogu kodupiirkonna ulatuses. 
Järgmises loos vaatame täpsemalt kaelustatud emailves Ilse näitel, millised on metsakasside liikumismustrid.

Raido Kont