Kobras parandab inimese tehtud vigu

Postitas Aasta Loom - L, 20.07.2019 - 12.30
Avapilt
Sisu

Pilt on küll suvise aastaaja jaoks liiga talvine,aga Vahur Sepa kopraloo juures sobib meenutada rekordpikkusega 100-meetrist kopratammi Esnal, mille Ingmar Muusikus 2018. aasta veebruaris üles pildistas. Kopra tammid on loomadele-lindudele kui oaasid kõrbes põuasel ajal!

 

 

Kui inimene välja arvata, siis ei suuda ükski teine imetaja elukeskkonda nii tugevalt muuta nagu teeb seda kobras.

 

Kopra tegutsemisjälgi kipume koprakahjustusteks nimetama. Tõsi on, et Eesti oludes sobib piiber elama looduslikel veekogudel. Melioratsiooni ehk maaparandusega kaetud aladelt ja asulatest tuleb ta küttida. Vastasel juhul saab kopra maine inimühiskonna silmis kahjustada ja loomasse hakatakse põlglikult suhtuma.

 

Järjest sagedamini taban end mõttelt, et oleme vist kuivendusega liiale läinud ja kobras proovib meie tehtud vigu parandada. Põuastel suvedel kaotame metsatulekahjude läbi rohkem puidu tihumeetreid kui melioratsiooni tulemusena lisandunud metsa juurdekasvu näol võidame.


Kopra paisjärved on vettpuhastavad biotiigid. Seal vohama löönud taimestiku (näiteks hundinuia) söövad loomad ära, misläbi see muutub maitsvaks kopralihaks. Tarvitagu seda liha siis hunt või inimene. Ühel elujõulisel kopraperel (kuni 8 looma) on hooldada kümmekond tammi. Neid veetakistusi ületades vesi rikastub hapnikuga, aga nitraadid ja fosforühendid settuvad. Peipsisse või merre jõuab kordades puhtam vesi. Jälle parandab kobras inimese tehtud vigu. 

 

koprakuhil
Põuasel ajal aitab kopra ülespaisutatud vesi loomadel-lindudel rasket aega üle elada.
Foto: Tarmo Mikussaar

 


Veeloomana jääb piiber kuival maal hätta. Seepärast teeb ta kõik endast oleneva, et veevarusid suurendada. Sellega loob ta soodsaid elupaiku kahepaiksetele, selgrootutele, vee- ja soolindudele ning paljudele teistele. Igal asjal kaks poolt. Mõnedele liikidele võib tema tegevus mõjuda hukutavalt: tammid sulgevad kalade rändeteid, setted matavad jõe- ja pärlikarbid, kaob jõevähk. Hoolikalt peab kaaluma, kuhu kobras sobib ja kuhu mitte. Põuasel suvel on aga kopra elupaik nagu oaas kõrbes. Sinna koguneb nii suuri kui väikeseid. Vett vajavad kõik. Kui suudad jääda märkamatuks, võid samaaegselt jälgida põtra ja tuhkrut. Kuivavatel mesaojadel-kraavidel toimivad tammitagused veesilmad Noa laevana. Veeselgrootud, kalamaimud jt saavad võimaluse rasked ajad üle elada. Kopralt on palju õppida. Kasvõi seda, kuidas vette säästlikult suhtuda.

 

Vahur Sepp

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.