Rootsi kukits        Cornus suecica

 

Paljud taimed kasvavad Eestis oma levila põhjapiiril, kuid arktiline rootsi kukits kasvab hoopis levila lõunapiiril.

Rootsi kukitsaid võime kasvamas leida nii meie saartelt, kui Põhja-Eesti soostunud niitudelt või rabastuvast lehtmetsast, aga ka mererannikult. Turbaväljade servades kasvamine viitab, et taim eelistab happelist, niisket ja päikeselist või poolvarjulist kasvukeskkonda.

Rootsi kukits torkab kasvukohal oma rootsipunaste viljadega silma ja keeruline oleks taimest mööda minna ning huvilisel lähemalt uurimata jätta. Taime kõrgus võiks olla kuni veerand meetrit ja rohtsed võrsed tunduvad näpu vahel neljakandilistena, veidi karvased, aga mitmeaastase poolpõõsa risoom on puitunud. Paljuneb vegetatiivselt ja nii võib suur taimekogum olla tegelikult üks ja sama isend, kuid sel juhul risttolmlemist ei toimu ja vilju jääb väheseks.

Rootsi kukitsa lehed on ovaalsed ja teritunud tipuga ning paiknevad vastakuti. Suvel on rootsudeta lehtede ülakülg hõbedakarvane, aga leheservad juba värvuvad punakateks.

Rootsi kukits

Oranžpunased viljad paistavad ahvatlevad, kuid tekitavad esmakordsel kohtumisel ohutunde mürgisest viljast. Seda nad ei ole. Marjadel lihtsalt ei ole maitset. Viljad tunduvad urbsetena, mõnele maitsejale läägetena. Marjade läbimõõt on umbes pool sentimeetrit, milles peidus suur ja helepruun seeme. Rootsi kukitsa puhul on tegu nn mittesöödavate marjadega.

Tutvustatud mürgised marjad:

Harilik kuslapuu: LINK

Punane leeder: LINK

Harilik näsiniin: LINK

Harilik ussilakk: LINK

Harilik paakspuu: LINK

Harilik maikelluke: LINK

Leseleht: LINK

Harilik kikkapuu: LINK

Harilik maavits: LINK

Harilik jugapuu: LINK

Salu – siumari: LINK

Nende puude viljad võiks puudele jääda:

Harilik tuhkpuu: LINK

Harilik lodjapuu: LINK