Linnuvaatleja

Teate vahendas www.linnuvaatleja.ee

Praeguseks on ka kõige hilisemad haudelinnud pesitsemisega alustanud ning on viimane võimalus Euroopa haudelindude levikuatlase 2013-2017 (http://www.ebba2.info/) andmete kogumisele kaasa aidata.

Euroopa haudelindude levikuatlase andmete kogumise keskkond Eestis on infosüsteem PlutoF, sisestatud andmestikku näeb eElurikkuse andmebaasis https://elurikkus.ut.ee/linnuatlas.

Linnuatlase andmete sisestamine ei ole keeruline – vaatlusandmeid andmebaasi sisestades tuleb pesitsusaegsetele vaatlustele vaid juurde lisada sobiv pesitsuskood.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Metsiste ja mitmete teiste metsakanaliste arvukus väheneb kõikjal Euroopas lisaks elupaikade kadumisele ka kiskjate saagiks langemise tõttu. Peamised metsise ohustajad on metsnugis, kährik, rebane ja kanakull, kuid on teada, et kanaliste pesi võib rüüstata ka metssiga.

Metsisekana lehisepungi söömas / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Tulipardi (Tadorna ferruginea) Eesti esmasleiu täpse kuupäeva kohta andmeid ei ole säilinud. Siiski on teada, et Karl Jakob Reinhold von Tiesenhausen oli lasknud ühe emaslinnu Lääne-Virumaal Selja rannikul 1869. aasta suvel. Linnust tegi topise kuulus ornitoloog Valerian Russow, kelle sünnist möödus tänavu 175 aastat, ning seda eksemplari säilitatakse Eesti Loodusmuuseumi kogus.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kui lindude laulu funktsiooni osas ollakse enamasti üksmeelel – laulmine on lihtsaim viis enesereklaamiks ja konkurentide hoiatamiseks - siis kevadist varavalges laulmist on seni seletatud mitmeti. Näiteks arvatakse, et tuulevaiksel hommikul, mil taustakohina puudumisel laul kaugemale levib, on lindudel tõhusam konkurente hoiatada ja partnereid meelitada. Ka on arvatud, et laulmisega „ahmivad“ isaslinnud varahommikust jahedat õhku, kuna see jahutab suguorganeid ja kaitseb sugurakke ülekuumenemise eest.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Suula on Põhja-Atlandi merelind, vaid tormide poolt kantuna võib mõni nõrkenud isend harva kaugemale sisemaale sattuda. Just nii sattus siia ka Eesti esmasleid – vigastatud noore suula leidis Otto Mardiste pärast tormi Pärnumaalt Vändra lähedalt Massu küla põllult 4. oktoobril 1956. aastal. Leitud lind suri mõned päevad hiljem ning temast tehtud topist saab juba aastaid vaadata Tartu ülikooli loodusmuuseumi püsiekspositsioonis.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Austria linnuvaatleja Otto Samwald saatis linnuharulduste komisjonile Pärnumaal Pikla tiikide juures nädal tagasi, 25. mail tehtud foto Põhja-Euroopasse harva eksivast kõnnu-pääsujooksurist (Glareola pratincola).

Kõnnu-pääsujooksur. 25.05.2017, Pikla tiigid, Pärnumaa / foto: Otto Samwald

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Foto Arne Ader

Rästas-roolind

Linnuvaatleja määramisvõistluse (www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus) 2. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 84, kellest algajaid 57 ja edasijõudnuid 27.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 12 ja edasijõudnutest 4 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 2. vooru küsimuste juurest:

algajad: LINK

edasijõudnud: LINK

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise nädala lõpul ilmus Linnuvaatleja lehel uudis Saaremaal Sõrve linnujaamas vaadeldud neljast mesilasenäpist Kordusuudis: mesilasenäppe vaadeldi ka Sõrve linnujaamas.

Viimastel päevadel on mesilasenäppe vaadelnud Timo Pettay ja Risto Lammin-Soila vaatevälja sattunud veel haruldasi eksikülalisi – 29. mail Kaimri külas valgesilm-vardi paar ning 30. mail Türju külas punapea-õgija.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Saksamaal asuvas ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Messeli põlevkivikarjääris on rohkete leidude seas ka 48 miljoni aasta tagusest ajast, varajasest Eotseenist, pärinevaid linnufossiile. Kuna sel ajal laius 800 000 aastat püsinud Messeli järv troopilistel aladel, pajatavad kunagise järve setetes kivistunud linnud mõndagi linnustiku mitmekesisuse kujunemisest.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaatamata külmavõitu maikuule on kohale jõudnud ka kõige hilisemad kevadised saabujad – eElurikkuse andmebaasist leiab vaatlusi hilistest saabujatest nagu peoleo,