Foto: Kaarel Kaisel
Metsnugis
Sajand tagasi oli metsnugis meil vähearvukas, mida aeg edasi, kohati loomakesi alul talude läheduses, mis sobivalt metsade veertes. See tõi kaasa muidugi „pahandusi“, kui käidi talude hoovidest kas kodulinde või isegi puuridest küülikuid murdmas. Viimastel aastakümnetel on metsnugised asunud elama ka aedlinnadesse ja asulasisestesse puistutesse, aga need metsatukad või suuremad pargid peavad olema kuidagi ühendatud lähimetsadega. Mis seal imestada linnadesse on kolinud ju paljud teisedki loomaliigid.
Sobiv elupaik on eelistatult tiheda alusmetsaga, kus häid varjumisvõimalusi. Metsnugis kannab pruuni karva kasukat, kurgu all ning kaelal, kas kollakas v oranshikas laik, mis võib ulatuda esikäppadeni, aga indiviiditi on see laik väga erinev. Kõhualune karvkate heledam.
Noorloomad on äsja emaslooma hoole alt väljunud ning iseseisvuvad, et leida omale sobiv elukoht, sestap on nad sügisel ka nähtavamad.