looduskalender.ee

 

Septembris valmivad rabas jõhvikad ja „karuhunnikud“ muutuvad dekoratiivseteks, sisaldades  hulga seedimata punaseid marju.

Karud muutuvad jälle nähtavamaks, sest käib kibe söömine, et taliuinakuks piisavalt rasva koguda. Sagenevad külaskäigud jahimeeste poolt rajatud metssigade söödakohtadesse ja õunaaedadesse. Väljaheited võivad siis sisaldada jõhvikaid, pohlasid, puhast vilja, õunu, aga ka näiteks herilasi.

Kui üldiselt on metsloomade puhul emotsioonid raskesti jälgitavad, siis „karutükid“ pakuvad kõneainet. Metsateele jääv puuront heidetakse kaugele põõsastesse, tühi metssea söödaküna kistakse pilbasteks ja kõik muu, mis söömist takistab lõhutakse „vihahoos“ laiali. Sügisperioodil külastavad karud ka rohkem mesilaid, kust on võimalik saada suures koguses nii süsivesiku - (mesi) kui valgu - (haue) rikast toitu.

Käesoleval aastal lisandusid erakordselt hea pähkliaasta tõttu karu dieeti sarapuupähklid. Kohati koosnesid karu väljaheited peamiselt pähklikoortest.

 

 

Pohlasaak oli Alutagusel väga hea ja seda oli näha metsasihtidel karujälgi otsides.

 

 

 Ilmselt hoiab metsaandide rohke aasta „päntajalad“ metsas paigas ja see on usutavalt põhjuseks, miks Alutaguse karuonni juures sel sügisel karusid harva näha.

Oktoobris on „pätsidel“ vaja koguda veel viimaseid rasvavarusid. Süüa, süüa ja mida rohkem ning rammusam, seda parem. Taliuinaku eelsel ajal võivad karud taas sõralisi murda. Sel ajal võib mesikäpp tarbida 20 000 kilokalorit energiat päevas - see vastab umbes 400 - le õunale. Nii võtab täiskasvanud pruunkaru juurde umbes 400 grammi päevas. Erinevail andmeil kaalub karu sügisel 20 - 30% enam, kui kevadel. Poegivatel emastel võib kaaluvahe olla kuni kahekordne. Oktoobrikuu lõpupoole hakkavad meie metsade pruunkarud jääma paiksemaks, viibivad oma talvituskoha läheduses ning nende toitumisintensiivsus väheneb.