Mägraseire

Tänavu alustab keskkonnaagentuur esmakordselt Eestis mägraseirega. Mis vahe on mägraseirel ja mägravaatlustel? Mägravaatlusi saab iga inimene teha, andes teada, kui kohtab mägra tegevusjälgi või looma ennast ja kandes teabe andmebaasi. Mägraseiret tehakse aga aastatel 2008-2012 kaardistatud linnakute baasil, et kindlaks teha, kas mäger neid linnakuid endiselt asustab ja mil määral.

Mägraseire tulekul! - loe lähemalt »

Suured mägralinnakud vajavad tõhusamat kaitset

Sisu
mägralinnaku lageraie
Oleme olukorras, kus mägralinnak on püsielupaigana küll kaitse alla, ent reaalne kaitse ei toimi. Fotol Triin Leetmaa tehtud pilt lageraide alla jäänud suurest mägralinnakust.
 

Mägra-aastal uurisime, kas 10 ja rohkema uruavaga mägralinnak on ikka endiselt kaitse all, sest aina rohkem tuli uudiseid lugejatelt, et suured mägralinnakud on hävinud lageraide tõttu. Äkki polegi suured mägramajad enam kaitse all? Ka tänavuse mägraseire läbiviijad Tiit Hunt ja Remek Meel märkisid ära mitu mägralinnakut, mis olid kannatada saanud lageraide tõttu.

 

Mägraseire tulemused: arvukus on kerges tõusutrendis

Sisu
mäger
Mägraseire leidis mägra olevat heas seisus.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Tänavu toimus esmakordselt Eestis mägraseire, mis oli oluline ettevõtmine aasta looma seisukohalt. Aasta alguses me ju ei teadnud, millises seisus on mägra asurkond. Võis arvata, et päris nadilt mägral ei lähe, kuna mäkra ikka siin-seal nähakse, aga midagi täpsemat kui paljas arvamus ei saanud senimaani öelda. Kuna mägra suhtes puudub ka suur jahihuvi, ei saa tema jälgimiseks kasutada jahimeestelt kogutavaid andmeid.

Mägraseirel nähtud linnakutest

Sisu
paunküla linnak
Piltmõistatus. Kus on mägralinnak? Kuna foto peale on keeruline mitut uruava korraga püüda, siis Paunkülas asuva linnaku reedab fotol eelkõige tugevalt kraabitud ala – liiva on kõvasti välja tassitud ja paremal üleval on näha jäme vagu, mispidi mäger toimetab urust liiva ja kulu sisse-välja. Samuti on aimata tugev vagu keskmisest puudekolmikust vasakul. Urge endid pole aga fotol praktiliselt näha, kuna sissepääsud on tegelikult üsna väikesed, vaid kuni 25-sentimeetrise läbimõõduga ning samas asuvad üksteisest piisavalt kaugel, et mitte ilmekalt fotole jääda.
Foto: Tiit Hunt

Urgude kaevamise aeg

Sisu

 

mägra urg
Mäger kaevab praegu usinasti uusi urge vanadele lisaks.
Foto: Tarmo Mikussaar
 

Kevadel puhastavad mägrad hoolega vanu urge, suvel kaevavad uusi juurde. Eelmise aasta pisiperegi liigub ringi ja otsib elupaiku. Seetõttu saab mägraseire hoo sisse suure suvega, kuna inventeeritakse mägralinnakuid ja urgude arvu nendes. Kes mõnda asustatud mägralinnakut teab, võib kindlasti suvel uusi sissepääse avastada. Enne pole mõtet ka seiret teha, kui suuremad ehitustööd on mägral valmis, selgitab Keskkonnaagentuuri mägraseire eestvedaja Remek Meel. Jääme kesksuvel esimesi tulemusi ootama.

Mägraseire tulekul

Sisu

Tänavu alustab keskkonnaagentuur esmakordselt Eestis mägraseirega. Mis vahe on mägraseirel ja mägravaatlustel. Mägravaatlusi saab iga inimene teha, andes teada, kui kohtab mägra tegevusjälgi või looma ennast ja kandes teabe andmebaasi. Mägraseiret tehakse aga aastatel 2008-2012 kaardistatud linnakute baasil, et kindlaks teha, kas mäger neid linnakuid endiselt asustab ja mil määral. Kuna aga arvatakse, et umbes kolmandik linnakutest jäi tollal kaardistamata, on mägraseire jaoks teretulnud ka mägravaatlused ülestähendamata linnakute kohta.  Kas linnak on andmebaasidele juba tuttav või uus, selle teevad uurijad ise kindlaks.

RSS voog: Mägraseire - asu jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.