Kõige vägema soku küttis 2016. aastal Mati Koger - soku sarved oli väärt 196,58 punkti. Fotol on sarvepaar neljandas reas vasakult esimene. See on Eesti uus metskitse tipptrofee.
Foto: Tarmo Mikussaar
Foto: Tarmo Mikussaar
Uurime rahvusvahelise jahindusühingu CIC vanemeksperdi Peeter Hussarilt, mida räägivad jahitrofeed Eesti ulukite käekäigu kohta. Peeter on koostanud Sagadi mõisa metsamuuseumis 12. jahitrofeede näituse, mis jääb avatuks kuni 15. septembrini.
Peeter, mida saab trofeede põhjal öelda kabra käekäigu kohta?
Trofeenäituse ülevaate põhjal on kindlasti võimalik teha järeldusi mõne ulukiliigi olukorra kohta. Kui arvukus on küllalt kõrge, leidub tugevaid isendeid trofeede hulgas. Mõned aastad tagasi olid rängad talved, siis oli trofeeloomi vähe. Nüüd on metskits aastate tagusest madalseisust ilusasti taastunud. Tugevaid sarvi on, geenipagas on tugev. Kuna metskits elab praktiliselt meil oma levila põhjapiiril, siis minu hinnangul mõjutavad mõnikord tema arvukust ja käekäiku looduslikud olud rohkem kui inimtegevus.
Kui trofeede traditsioon kestaks juba 100 aastat, siis saaks teha ka tõsisemaid järeldusi mõne liigi käekäigu kohta.
Kuidas trofeesid hinnatakse
Trofeede hindamise loogika pole spordivõistlus, kus auhinnatakse esimest, teist, kolmandat kohta, vaid see on võrdlus. Paika on pandud kulla tase, hõbeda tase, pronksi tase. Metskitsel annab 130 punkti kulla ehk kõik, kelle sarved on rohkem kui 130 punkti väärilised, saavad kulla. Sokusarvedel mõõdetakse mahtu. Kaalutakse grammi täpsusega, mõõdetakse millimeetri täpsusega, arvestatakse sajandiktäpsusega. Viiki üldjuhul ei jääda.
Trofeede hindamine ja ülevaatamine toimub iga kahe aasta tagant. Eesti jahindus kuulub rahvusvahelisse jahindusse, kus reeglid ja punktimäärad on paika pandud. Eestis korjame trofeed kokku ja hindame kohapeal - meil on rahvusvahelise kategooriaga trofee eksperdid olemas.
Igal liigil käib punktitaseme arvestus eraldi. Metskitse kõige suuremad punktid sai tänavu Mati Kogeri 2016. aastal kütitud loom - 196,58 punkti. See on nüüd üle 40 aasta Eesti uus tipptrofee.
Foto: Tarmo Mikussaar
Metssea kihvu paistab seintel palju
Ilmselt viimast korda on trofeede hulgas esindatud metssea kihvade rikkalik valik. Katku efekti näitusel veel ei olnud, seetõttu on pilt kihvadest unikaalne. Jahihooajal 2015-16 kütiti Eestis 32 000 metssiga. See oli väga massiivne küttimine.
Foto: Tarmo Mikussaar
*Tänavu kevadel hinnati Eestis kokku 1571 jahitrofeed, mis on läbi aegade suurim rekord. 1328 trofeed osutusid medaliväärseks: jagati 326 kuld-, 424 hõbe- ja 578 pronkstrofeed. Jahitrofeede näitusi on korraldatud alates 1968. aastast. Tänavuse näituse väljapanekus on nii põdra, metskitse ja punahirve metssea ilvese, hundi ja karu, kopra, mägra, rebase, šaakali ning kähriku trofeed, nii koljusid, kihvu kui nahku. Lisaks ka mõnede välismaa liigid, näiteks muflonid ja gnuud.
