Halljänese kõrvad on pikemad kui valgejänesel. Pildistatud juunikuus.
Fotod: Remo Savisaar
Sel korral tuleb lühidalt juttu jänestest, kes teinekord ilvese toidulauale jõuavad. Meie looduses võib kohata kahte liiki – hall- ja valgejänest. Mina kutsun halljänest põllujäneseks ning valgejänest metsajäneseks. See iseloomustab keskkonda, kus nad peamiselt tegutsevad. Teinekord nende teed ka ristuvad ja nii võib valgejänest kohata metsade vahelisel põllul ja vastupidi.
Valgejänes ehk metsajänes toimetab peamiselt metsades ja soodes, eelistades elupaigana kuuse alusmetsaga metsi ning segametsi. Halljänes ehk põllujänes eelistab avamaastikku, toimetades enamasti põldudel ja heinamaadel, kuid ka metsaservades. Suuremaid metsamassiive ta väldib.
Kuidas jänestel vahet teha? Talvel on see lihtne, sest suvel halli kasukat kandev valgejänes saab talveks selga kauni, valge kasuka. Halljänes on talvel hallikas ning suvel pruunikas. Suvekarvas valgejänes on aga hallikaspruun ning sellel ajal on neil vahet teha natuke keerulisem. Kogenud loodusvaatleja jaoks on asi aga lihtne! Kuidas siis suvekarvas loomadel vahet teha?
Valgejänese kõrvad, jalad ning saba on lühemad, kui halljänesel. Samas on valgejänese käpad laiemad, kui halljänesel. Valgejänese sabatups püsib aastaringselt valge. Halljänese saba on pikem, selle alaosa on valge ning ülaosa on tume. Keha on valgejänesel samuti väiksem ja pea ümaram. Paraku, kui loomi kõrvuti ei näe, siis on määramine ikkagi raskem ja muutub lihtsaks alles kogemuste lisandumisel!
Remo Savisaar
pildistatud aprillikuu alguses.
