detsember 2018

Kirjutas Ene Saadre, Põlula kalakasvatus

Veebikaamera pilt Ice Age, LK foorumist

Päevasel ajal näeme koelmul tihedat tegevust

Jõeforell ehk hõrnas       Salmo trutta morpha fario

Jõe- ja meriforell on ühe ning sama kalaliigi erinevad ökoloogilised vormid.

Meriforell on siirdekala, kes koeb jõgedes, kust noorkalad siirduvad merre toitumisrändele, et tulla suguküpsuse saabudes tagasi jõkke kudema.

Keskkonnaamet annab teada

Fotod Arne Ader

Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvuspargid saavad laupäeval 25-aastaseks

8. detsembril 2018 täitub veerandsada aastat Karula, Soomaa ja Vilsandi rahvusparkide moodustamisest, mida kutsutakse tähistama traditsiooniliste laulude ja tantsudega.

Lugu ja visuaal Kaido Einama, www.reisijutud.com

Kabli loodusraja laudtee. Foto: (CC) Ivo Kruusamägi

Kui liigud Pärnust Läti poole, siis jääb tee äärde linnumaailma tutvustav õpperada - Kabli looduse õpperada, kus saab tutvuda nii pesakastide, rõngastamise kui rannaloodusega. Rada pole pikk - 1,8 km, läbimiseks kulub paar tundi, kui infotahvlite ja peatuskohtadega natukene tutvuda.

Lai ratastooli- ja lapsevankritee ulatub raja algusest külastuskeskuse juurest pesakastimaailmani. Teele jääb ka Kabli linnujaam, kus linde rõngastatakse ja  kapten-reeder Jakob Marksoni majamuuseum.

Video salvestas Ahto Täpsi

Foto Arne Ader

Värskelt sadanud lumel jälgi märgates võiks ümbrust tähelepanelikumalt uurida

Laanepüü     Tetrastes bonasia

Laanepüüd on meie looduse põlisasukad ja paigalinnud. Iga-Eestis Ahto peale viimast lumesadu jäljed ja laanepüü videole saigi.

Oma suvise pesapaiga läheduses tegutsetakse aasta ringi. Elupaikadeks sobivad nii kuuse, kui männi kooslusega niisked segametsad, aga seal peaksid kasvama ka lepad, kased, haavad, pajud ja sarapuud sest nende puude pungadest, urbadest ning võrsetest talvisel ajal toitutakse.

Fotod Vello Keppart ja Vikipeedia

Lepiku rohurindes kasvav igihaljas harilik maajalg

Harilik maajalg        Glechoma hederacea

Pooles Eestis on lumi sulanud ja ka koduaedades võib igihaljaid maajalgu leida…

Sageli on taimed saanud oma nime välimiku järgi ja rahvakeeli kutsutakse maajalga kassirattaks (arvatavalt ümmargusi kassijälgi meelde tuues).

Ajakiri Eesti Loodus annab teada

Ajakirja Eesti Loodus fotovõistlus on Eesti üks suuremaid loodusfotode konkursse, mis tänavu toimub juba 19. korda. Täna toimus Tartus fotovõistluse pidulik lõpetamine. Õnnitleme kõiki tunnustatuid!

Loomafotode peaauhind – Roger Erikson

Noorte vanuseklassi parim loomafoto Martin Vesberg

Fotod Arne Ader

Metssigade nühkimispuudel leiab tähelepanelik vaataja kultide kihvajälgi, neid võime märgata küll aasta läbi, kuid  jooksuajal on hoopis täheldatavamad. Selliste puude juures käivad lähiümbruse kultidest olulist „teavet“ hankimas emised

Keskkonnaamet annab teada

Kaljukotkas koos pojaga jäi kaamera ette mullu kevadel Põltsamaal

Kaljukotkas ehk maakotkas      Aquila chrysaetos

Keskkonnaamet uuendas kaljukotka kaitse tegevuskava

Eesti ühe võimsama ja kaunima kotka säilimiseks meie looduses tuleb hoida soid looduslikena ja vältida kotkaste häirimist nende pesapaikades.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppar

Moodustus  lumikate

Nädal  algas  hallase  hommikuga  ja  minimaalseks  õhutemperatuuriks  registreeriti  -5  kraadi.  Muld  oli  külmunud  nelja  sentimeetri  sügavuseni. 

Esmaspäeva  õhtul  kella  19  paiku  hakkas  sadama  lund  ja  maa  muutus  kiiresti  valgeks.  Järgmiseks  hommikuks  kattis  põlde  2-5cm  paksune  lumekord,  mis  püsis  valdavalt  sama  paksusega  laupäevani.

Jõgevamaa  Gümnaasiumi  hoone  esimese  advendi  hommikul