jaanuar 2019

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Talvistes oludes ellujäämiseks on loomad mitmeti kohastunud: mõned neist võivad liikuda soojematele aladele, teised jääda taliunne. Sügisese tumeda karvastiku talvel vähem märgatava heleda vastu vahetab umbes 20 liiki imetajatest; lindudest vahetavad sügisese pruunika sulestiku valge vastu kolm püüliiki: rabapüü (Lagopus lagopus), lumepüü (L. muta) ja valgesaba-püü (L. leucurus).

Eesti mükoloogiaühing

Foto Arne Ader

Soomustindikud

Soomustindik       Coprinus comatus

Soomustindiku viljakehad kasvavad tihti suurte kogumikena toitaineterikkal mullal haljasaladel, rohustutes, aedades ja jäätmaadel kasvavad seened.

Soomustindiku kübar on noorelt valge piklikmunaja kujuga ja kaetud vatjate pruunikate soomustega. Vananedes kübar avaneb kellukakujuliselt ja eoslehekesed muutuvad tintjasmustaks.

Noorena, valgete eoslehekestega on seen väga hea söögiseen ja söödav kupatamata.

Kalaklubi kutsub vaatama, www.kalaklubi.ee

Kogu ettevõtmist sõitis filmima „Ohota i rõbalka“ tuntud saatejuht Aleksei Gusjev oma meeskonnaga.

Teisipäeval saame vaadata filmi Tallinna TV-s kell 22.05

„Ekspeditsioon Kamtšatkale. Kuninglõhe kuningriigis“ ja kordusena 9.ja 13. jaanuaril kell 09.05 https://tallinnatv.eu/

Ka tänavu korraldab kalaklubi reisi Kamtsatka poolsaarele 15.08-25.08.2019.

Reisikavasse kuulub 5-6 päeva kalapüüki ja 2-3 päeva vulkaane, etnograafijat ja kuumavee allikate külastust.

Korraldajad tahaks tõusta ka mõõda vulkaani jalamit  nii kõrgele, kui võimalik. Lõpliku plaani, kus käia ja mida vaadata, paneks kokku juba koha peal sest kõik oleneb ju ilmadest ja oludest. 

Sellisest matkast osavõtu huvilised peaksid teadma, et viimane aeg lennureisi piletite lunastamiseks on 15.02.2019.

Tutvu lähemalt:

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Lumel roomav vihmauss 1. jaanuaril 9:45

Nädala esimene päev (vana aasta viimane päev) oli väga libedate teedega. Pärast eelnenud sulailmasid miinuskraadidesse langenud temperatuuriga märjad-vesised teed jäätusid.

Põllud olid esmaspäeval 10 sentimeetrise lumega kaetud ja lume alla oli kogunenud vett. Mulla külmumise alumine piir ulatus talinisupõllul 10cm-ni, valge ristiku kamara all 5cm sügavuseni.

Aastavahetuse järel hakkas sadama lund. Uue aasta esimene päev oli sajune. Öine ja hommikune lumesadu asendus vihmaga. Õhutemperatuur tõusis teisipäeva õhtupoolikul 2,8 kraadini.

Järgmine hommik oli udune ja temperatuur hakkas langema.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Lepakäbid

Aasta alguses on lumi matnud enda alla kõik taimed, seepärast tasub ravimtaimede otsimiseks vaadata nüüd kõrgemale – puude otsa. Ja kõhuhädade puhul tasub abimeest otsida just lepapuude otsast.

Vaatame, mida on “lepakäbide” kohta öeldud raamatus Ain Raal, Mikk Sarv, Kristel Vilbaste “Eesti ravimtaimed”, Varrak, 2019.

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

2018. aasta soe ja putukarohke suvi soodustas paljude värvuliste pesitsust. Meelde jäid ka vöötkaku, urvalinnu ja hele-urvalinnu arvukad invasioonid. Juhul, kui linnuharulduste komisjon kõik vaatlused kinnitab, tõi 2018. aasta Eestile juurde ka kaks uut linnuliiki – kääpakotka ja veisehaigru.

Roosa-kuldnokk. 11.05.2018, Spithami, Läänemaa / foto: Matias Castren

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Sageli näeme kaameraga toidumaja teiste lindude seas vilgast sinist lindu sinitihast, kelle toiduks on küll peamiselt putukad ja teised väikesed selgrootud. Siiski toitub ta talvepoolaastal ka taimede seemnetest ja marjadest ning maiustab hea meelega ka inimese poolt pakutavate päevalilleseemnete ja rasvaga. Meelepärase puudumisel võib ta süüa ka puude pungi.

Sinitihane / foto: Arne Ader (www.loodusemees.ee)

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Koer tuisus

Tuisutuul tuli lõpuks, just selline nagu vanades vene filmides. Kui maailm on lumetantsust nähtamatu. Tuul võtab õue minnes laulda su puukorvi traatides ja selles uksepilus, mis puukuuri seinas ja aiavärava lippide vahel, kui hommikust ajalehte tooma lähed. Laulab ürgse jõuga, häälega, mis ühtejagu hirmutab, luudeni läbi möirgab ja teisest küljest paneb kuulama, kui looduse kõige kaunim sümfoonia.

Aga selles põhjatormis jagus tõelist tuisulund vaid mereäärsetele. Lõuna-Eestis keerutas ta maja lõunaküljele kokku põlvekõrguse hange, mis lumelabidaga korra vibutades olematuks tuhises.