jaanuar 2019

Foto Edgar Karofeld

Wulfi turbasammal

Wulfi turbasammal        Sphagnum wulfianum

Wulfi turbasambla kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.

Ta pani äsjaavastatud liigile nime Tähtvere mõisniku K.E.R. von Wulfi järgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed olid kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla tüüpeksemplar asub Eesti maaülikooli sammalde herbaariumis, kuid leiukoht Tähtvere soos on praeguseks kuivenduse tagajärjel hävinud.

Estbirding annab teada

Alanud on uus aasta ja klubil Estbirding on välja pakkuda uus võistlus.

Eelmisel aastal pandi tugevalt proovile linnuhuviliste kondimootorite võimekus ökoralli näol, kuid sel korral käib võistlus hoopis  lindude rõngaste lugemise peale.

Osalemine on avatud kõigile huvilistele. Lähemalt saate võistlusest lugeda: http://estbirding.ee/voistlused

Kõigile osavõtjatele teravat silma.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) annab teada

Foto Arne Ader

Kaika kuplistik Karula Rahvuspargis

Keskkonnavaenulikuma teo tiitli ehk „kirve“ teenis Keskkonnaministeeriumi metsaosakond vääriselupaikade kaitse takistamise eest.

Vääriselupaigad (VEP) on keskmiselt mõne hektari suurused meie looduses säilinud mitmete haruldaste või ohustatud liikide „koduks“ olevad vanade loodusmetsade tükid. Seetõttu vajavad need alad kindlasti kaitset.

«Keskkonnaministeeriumi VEPidega seotud otsused ja tegemata jätmised osutavad pikaajalisele süsteemsele probleemile Eesti metsanduses – loodusmetsi on Eestis alles vaid kaks protsenti, neist veerand on raiete eest kaitsmata ja hävivad sisuliselt iga päev,» tõdes Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür.

Video salvestas Fleur, LK foorumist

Rebane ehk punarebane       Vulpes vulpes

Viimasel aasta kolmandikul, pärast eelmise aasta pesakonna iseseisvumist elasid rebased üksikeluviisiliselt. Aga nagu videost näha hakatakse pisitasa paarilist otsima, kuigi uudishimutsejad ei pruugi sugugi kokku jääda. Video alguses näeme, et esimesena kaadrisse jäänud emasloom sallib juba võimaliku partneri kohalolekut (nende omavahelist käitumist on videos päris huvitav jälgida).

Linnuvaatleja, www.linnuvaatleja.ee

Talvel kohtab lindude toidumajal sageli ka põldvarblasi. Kuna enamasti tegutsevad põldvarblased salkadena, võib neid mõne rikkaliku seemnevalikuga toidumaja juures talve üle elada isegi sadakond.

Põldvarblased eelistavad toitmiskohti, mille juures on tihedaid põõsaid – sinna saavad nad võimaliku ohu korral kiiresti peitu pugeda. On teada, et mida kaugemal asub toidumaja varjekohast, seda lühemat aega ja väiksemate salkadena käivad põldvarblased toidumajal.

Eesti Orhideekaitse Klubi annab teada
Fotode autorid Arto-Randel Servet ja Jaak Neljandik

Lehitu pisikäpp kasvukohas

Lehitu pisikäpp     Epipogium aphyllum

Eesti Orhideekaitse Klubi (EOKK) valis aasta orhideeks 2019 liigi, mis on Eesti üks haruldasemaid - lehitu pisikäpa. See on esimene kord, kui aasta orhidee austava nimetuse saab kõige rangemasse kaitsekategooriasse kuuluv liik.

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada
Foto Reet Sau

Öösorr

Öösorr       Caprimulgus europaeus

ERR annab teada

Fotod Arne Ader

Hallhaned

Hallhani ehk roohani          Anser anser                   

Valgepõsk-lagle               Branta leucopsis

Vahetult enne aastavahetust selline teade – kas see saab tõsi olla?

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude talvise toitmise võimalikest mõjudest nii pesitsusedukusele kui ka käitumisele räägitakse aasta-aastalt üha enam.