september 2019

Kui kobras lahkub maastikult

Postitas Aasta Loom - E, 30.09.2019 - 11.00
Sisu

 

 

Milline näeb kaldaäärne maastik välja pärast seda, kui kobras on vana pesapaiga hüljanud ja veepeegel on taandunud endisele tasemel? 

Enamasti näeb inimene kopra elupaigast vaid veepealset osa, milleks on kuhilad ning toitumis- ja tegevusjäljed. Kobras kaevab aga veepeeglist allapoole urge, mida võib ühel territooriumil olla kümneid. Veepeegli taandudes võib tähelepanelik silm märgata kaldavallis vanu urge ja koprakäike ning veekogu põhjas süvendeid liikumise hõlbustamiseks.

Video: Remek Meel

Septembri viies nädal. Roheluse kaduvik

Postitas Looduskalender - E, 30.09.2019 - 09.09

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Porikuuhommik

Porikuuhommik ( www.loodusemees.ee )

Nendel hommikutel, kui jalutuskäiku tehes libiseb jalg jäisel murul, on oma võlu. Kui ehmatusest suu lahti teete, siis paiskub sellest välja suur pahvakas hingeauru. Mihklipäevast algas vanarahval hingedeaeg ja küllap oli selleks omajagu põhjust just sellelsamal hingeaurul.

 

Öeldigi, et sellest ajast saavad hinged nähtavaks. Vaadakegi siis, milline näeb välja teie hing vastu hommikupäikest. On see suur ja rahulik või pahvite närviliselt välja oma pisikesi hingekilde.

 

Ja kuigi vihmasajud varjutavad aegajalt inimese hingetantse, siis vihma on meil väga vaja. Kaevud ja allikad on ikka tühjad. Aga lumi ei taha enne tulla ja maha jääda, kui kaevud taas täis.

Peatselt on algamas kuldnokkade teine suurem ränne.

Postitas Looduskalender - P, 29.09.2019 - 20.20

Kuldnokad. Terve päev oldi pirnide kallal... isegi kassi ei kardeta

 

Kuldnokk        Sturnus vulgaris

 

Kuldnokad kannavad talvesulestikku ja kindla peale märkate, et valged tähnid on sulestikus suuremad.

Praegusel ajal kohatavad linnud on läbirändurid, kes oktoobikuu alul hakkavad massiliselt rändama oma talvitusaladele.

Näsiniintest

Postitas Looduskalender - P, 29.09.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Näsiniin

Näsiniin ( www.loodusemees.ee )

Kirjutasin kolmapäeval “Eesti ravitaimede” raamatusse peatükki ühest üsna mürgisest taimest – näsiniinest.

Ausalt öelda on mul isegi hirm temast kirjutada, sest ta on ikka päris mürgine taim. Aga vanarahvas on temast abi saanud just oma katkiste hammaste puhul – polnud ju tollal hambaarste – tavaliselt saadi abi sepalt ja tema suurtest tangidest. Seega oli proovimine asja väärt ja väidetavalt ka näsiniineoksaga hamba torkimine või näsiniineviina hambaauku tilgutamine hambavalu ära võttis. Aga et temaga koguni sügelistest lahti saadi, siis ta ikka üks korralik mürk on. Seepärast ärge hakake katsetama ja minge parem hambaarsti juurde.

Hundid ja kärnkonn

Postitas Aasta Loom - P, 29.09.2019 - 09.00
Sisu

 

Seekord avaneb meil võimalus heita pilk Ameerika Ühendriikides New Yorki osariigis asuva Wolf Conservation Center´i huntide „magamistuppa“. Omavahel tunduvad hundid ruumipaigutuse üle pisut jagelevat, kuid ühe ootamatu toakaaslasega saavad nad suurepäraselt läbi. Tuleb välja, et kärnkonnad on ühed väga julged loomad. See konkreetne isend on küll keha poolest konn, kuid hingelt isalõvi.

 

Allikas: Wolf Conservation Center

Maasapist ja tema võluväest

Postitas Looduskalender - L, 28.09.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Harilik maasapp

Harilik maasapp ( www.loodusemees.ee )

Aasta tagasi, kui raamatu “Eesti ravimtaimed” esimesele osale kaanepilti valisime, lõin ritta ka “Eesti NSV ravimtaimede” viis trükki ning maikellukese ning pärnaõite kõrval oli viimasel trükil kaanel üks kummaline taim. Ja alles sisust pilte võrreldes sain teada, et see on maasapp.

Küllap olin teda looduses varem mõnel korral kohanud, aga nimega nimetada teda ei osanud.

Maasapp on selline väike roosa õiega nõrga varrekesega lilleke, mis õitseb just suve lõpupoole, kui teised taimed on oma lopsaka kasvu lõpetanud. Kes on mägede alpiaastadel taeva poole lahtiolevaid kelluka moodi emajuuri näinud, siis nende kiduram ja rohkemaõielisem koopia ta on.

Metsateed ja rajad

Postitas Looduskalender - L, 28.09.2019 - 10.10

Kirjutas ja Kuku raadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Palumets. Roiopalo

Palumets. Roiopalo ( www.loodusemees.ee )

Igal sügisel meediast uudiseid kuulates kuuleme aegajalt, kuidas keegi on jälle metsa ära eksinud.

On üksjagu inimesi, kes on läinud metsa endaga rahu tegema ja ei tahagi, et neid üles leitaks, aga on ka neid, kes lihtsalt enam koju tulla ei oska.

Tegelikult on Eesti nii asustatud piirkond, et terve meele ja tervete jalgadega inimene leiab ikka kodutee. Metsast ei saa lihtsalt välja väikesed lapsed ja meeltesegaduses vanemad inimesed, kellel on sundmõte teha varem tervena elatud seenelkäike ka nüüd. Ja need, keda tabab terviserike. Neid inimesi tulebki otsida.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.