november 2019

46. NÄDAL 11.11.2019.- 17.11.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 19.11.2019 - 16.16

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Tiit Keppart

Kännukatik (vääris-elupaiga sammal) kahe kuuseokkaga

Jätkusid sombused ja soojad ilmad.

Hommikud olid valdavalt uduvinesed või udused. Aegajalt sadas udu- või nõrka vihma. Kogu nädala sajusummaks kogunes kolm millimeetrit.

Valgust oli päeval vähe, mis muutis toad hämaraks ja sundis siseruumides elektrivalgust kasutama.

Päike tuli pilvede tagant nähtavale ainult teisipäeval ja reedel.

Keskmine relatiivne õhuniiskus ületas enamikel päevadel 90%, minimaalne langes ilmajaama andmeil 75...92%.

Loorkakku hele sulestik pimestab saagi

Postitas Looduskalender - T, 19.11.2019 - 09.09

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Öösel saaki jahtiv lind võiks jääda saagile märkamatuks, mistõttu peaks linnu sulestik olema tume. Tume sulestik on tõhusaks kaitsevärvuseks ka päevasel ajal, mil näiteks puhkavad kakud võivad ise kiskja saagiks langeda.

Loorkakkude (Tyto alba) seas, kes jahivad saaki valdavalt samuti öösel, on kahe erineva sulestikuga isendeid – heleda ja tumeda; heleda isendi alapool on peaaegu üleni valge, tumedad isendid on aga üleni punakaspruunid. Eesti kakkudest esineb värvusvariatsioon kodukakul (Strix aluco) – on nii tumeda kui ka ruske sulestikuga isendeid.

Kooliõpilastele mõeldud jäätmeteemaline viktoriin

Postitas Looduskalender - E, 18.11.2019 - 12.12

Keskkonnaamet korraldab õpilastele viktoriini

Kõigi viktoriinis osalejate vahel loosime välja 12 „Tarbi vähem!“ stardikomplekti

Keskkonnaamet kutsub kõiki 7.-9. klasside õpilasi osalema jäätmetekke vähendamise nädala veebiviktoriinis 18.-29. novembrini Keskkonnaameti kodulehel.

Üleeuroopalist jäätmetekke vähendamise nädalat (European Week for Waste Reduction) tähistatakse novembrikuu eelviimasel nädalal. Tänavuse nädala hüüdlause „Muuda oma harjumusi, tekita vähem jäätmeid!“ kutsub muutma oma igapäevaseid tarbimisharjumusi, et oluliselt vähendada tekkiva prügi hulka.

Novembri kolmas nädal. Rohemütsid

Postitas Looduskalender - E, 18.11.2019 - 09.09

Kirjutas ja Kuku raadio Ökoskoobis luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

Valge-toonekurele paigaldatud tehispesa

Valge-toonekurele paigaldatud tehispesa ( www.loodusemees.ee )

Eelmisel nädalal tegid mulle kõige rohkem nalja meie loodusesse ilmunud rohemütsikesed. Ei, need pole põhjamaalt saabunud päkapikud, mütski pole neil teravatipuline, vaid lai oksakübar. Kas olete vaadanud, mis sügisel meie toonekurepesadega juhtub?

Septembrikuus, kui valge-toonekured talveks ära Egiptimaale lendavad, siis jäävad suured oksakuhilad elektriposti otsas neid taga igatsema. Igatsusest hakkab sellel oksakübaral kasvama lillerahvas, peagi on hästiväetatud oksakuhilal roheline mitmekümne-sentimeetrine roheline harjas peas. Maast on raske uurida, mis taimedega on tegu, aga küllap seal maltsa ja lemm-maltsa ja ehk nõgestki kasvab. Igatahes peab see olema üks lämmastikku nautiv seltskond.

Takaya - üksik hunt

Postitas Aasta Loom - E, 18.11.2019 - 09.00
Avapilt
Sisu

Kanadas, Briti Columbia provintsis, kaugel teiste huntide territooriumist elab väikesel saarestikul üksildane hunt. Kriimsilm elab seal juba aastast 2012 – täpselt nii kaua on tema elu dokumenteerinud kohalik loodusfotograaf Cheryl Alexander, kes andis hundile nimeks Takaya.

Cherylit intrigeerisid mitmed küsimused Takaya valikute kohta. Miks võttis ta ette niivõrd keerulise rännaku läbi linna ja üle ookeanihoovuste ning valis koduks saarekese, kus pole ei liigikaaslasi, regulaarset ligipääsu mageveele ega huntidele meelepäraseid suuri saakloomi, nagu metskits või vapiti?

Hiireviust ehk vihmakullist

Postitas Looduskalender - P, 17.11.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Fotod Arne Ader

 

Hiireviu heinapallil

Hiireviu heinapallil ( www.loodusemees.ee )

Kui linnast välja sõidate, siis olete ehk märganud, kuidas kusagil posti otsas, heinapallil või suurema puu oksaharul konutab üks suuremat sorti kotka moodi tegelane. Kui ta veel õhku tõuseb, siis näeme laia sabalehvikut ja muidu pruunivõitu sulestikuga kullikontuuril tiibade all heledamaid laike.

See ei ole kotkas ega ka kanakull, vaid hiireviu. See lind on meil üks kõige tavalisem kulliline. Nii sage, et kui näete kusagil kulli või kotka moodi lindu, siis võite julgelt pakkuda, et hiirekas või hiireviu.

Tõenäoliselt tabate suuremal osal juhtudel naelapea pihta ja võidate linnutundja nimetuse.

Nikolai Laanetu kopranäituse avamisel: kobras on nagu eestlane
Avapilt
Aasta Loom P, 17.11.2019 - 09.00
Sisu

Näituse noorim autor, Grete Johanna Korb (10), näitab oma lemmipilti, mille autor Ingmar Muusikus on tabanud kopra skeleti. 
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Reedel avati RMK Tallinna kontori aatriumis fotonäituse „Kopral kodu kaldavees“, kus kopra olukorrast Eestis kõneles ka pikaaegne koprauurija Nikolai Laanetu. Autasustati parimate tööde autoreid (vaata allpool galeriid).

 

Kopranäitusel avaneb meile rikkalik pildirida koprakuhilatest, paisudest, näritud „pliiatsitest“ ning ka kopra „lisavarbast“ ja haisumätastest. Loomulikult on välja pandud ka imelised portreed nii noortest kui vanadest kobrastest ja nende toredast pereelust.

Maa kutse

Postitas Looduskalender - L, 16.11.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadio Ilmaparandajas luges Kristel Vilbaste

Kaljo Põllu. Eesti maastik II

“Maale!” hõiskab iga üle kolmekümnese hing kevadeti. Me tahame pista näpud mulda, kõpitseda üles vanaisa ehitatud taluhäärberi, rookida puhtaks põõsastevahed, lõigata õunapuud, süvendada saunataguse tiigi, tuua sinna sibelevad kalad ja võtta murutraktori asemel kanad ja lambad...

Ja nii see algabki!

Kas lisaks hõikele “Maale!” lisandub sellele ka rõõmus “Elama!” “Maale elama!” Kas loovutame mugavuselu looduserütmis võnkumisega.

Senikaua, kui me ei pea maal loomi, võime võnkuda hoopis linna ja maa vahet.

Lugu haavapuu kallistamisest

Postitas Looduskalender - L, 16.11.2019 - 08.08

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Raagus mets

Raagus mets ( www.loodusemees.ee )

Haavapuu on üks puu, mida kõige parem kallistada. Tal on hea sile, otsekui siidine, koor ja võimas okstekroon peakohal. Ja kuigi metsamehed tahavad kõik vanemad haavad maha raiuda, eriti sellised, millel mustad kabjad küljes ehk siis haavataeliku viljakehadega, sest need söövat haavapuudel südame seest, siis just sellised haavad on haavarohuks haigetele südametele, kes tahavad puudega kõnelda.

Haab on olnud püha puu läbi aegade. Ehk veidi-veidi „pahapoiss“ pühapuu, sest temast olevat tehtud Jeesuse ristipuu ja nii on loodud ohtralt kaugete maade lugusid, et just sellepärast haava lehed värisevad.

Kesalilledest

Postitas Looduskalender - R, 15.11.2019 - 12.12

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Kesalilled

Kesalilled ( www.loodusemees.ee )

Rohurohelise aeg hakkab selleks aastaks otsa saama. Kord on rohelisel lumekuhi peal, küll vihm halastamatult peksmas.

Selliste ilmaga ei suuda enamus taimi iseendaks jääda ja ammugi oma soo jätkamise peale mõelda. Ometi on üks taimeke, kes praegugi oma kollast südant ja valgeid udusulgi külma novembripäikese poole sirutada püüab.

See on kesalill. Tõesti, see taimeke võib õitseda veel lume alt tulnuna, aga ta on ka kevadel esimestel lumesulamislaikudel õieehtes. Niivõrd kiire on tal järglaste saamisega. Pole kindel, kas kõik praegu õitsevad seemned valmis saavad, aga vähemalt taim püüab.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.