november 2019

Igikeltsa kutsikas

Postitas Aasta Loom - L, 30.11.2019 - 12.37
Avapilt
Sisu

2018. aasta suvel leiti Siberi igikeltsast, Jakutski linna lähedusest 18000 aasta vanuse isase kutsika säilmed. Piltidelt on näha, et kutsikas on igikeltsas uskumatult hästi säilinud – alles on nii vurrud, ripsmed, piimahambad, paks karvkate, küüned kui ka sametine ninaots.

 

 

igikeltsa kutsikast

 

Vene ja Rootsi teadlased on koostöös selgeks teinud, et tegu on kahe kuu vanuseni elanud 18000 aasta taguse kutsikaga. Senised DNA-analüüsid pole aga koerlase liigilise kuuluvuse müsteeriumisse selgust toonud. Teadlased jätkavad loomakese DNA uurimist, et teada saada, kas tegu on jääaja hundi, koera, nende ühise eellase või siis hoopis ühe vaheastme esindajaga hundist koera arenemise evolutsioonis.

 

Pajuurvad

Postitas Looduskalender - L, 30.11.2019 - 09.09

Kirjutas, pildistas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Foto Arne Ader

Pajuurvad

Pajuurvad ( www.loodusemees.ee )

Olete kindlasti märganud, et soe ja vinduv sügis on taas pajuutud välja meelitanud? Tegelikult ei ole selles midagi imelikku. Kui oma pildipanka vaatan, siis just enne jõuluaega olen neid maal alati pildistanud.

Nii nagu heal lapsel, on ka pajuurbadel palju nimesid, aga just praegu on nad ilmselgelt utud ehk valged lambautekesed. Pajuuteke on pugenud kaitsvate pungasoomuste vahelt sügisese sooja ja niiskuse tõttu välja ja seda hõbevalgete kattesoomustega ääristatud urvakest ei topi enam kuidagi sinna sisse tagasi.

Õnneks ei tee külm seesugusele karvasele urvale liiga. Alles kevadel saame teada, kas pajuutust areneb roosa emasõitega pajukiisu või saab temast uhke kollane, pikkade tolmukatega pajutibu.

Võõrasemad

Postitas Looduskalender - R, 29.11.2019 - 09.09

Kirjutas ja Vikerraadios luges Kristel Vilbaste

Kas te olete vaadanud, kes on kõige vapram lill teie peenral. Nüüd, kui külmalaine muutis kogu rohelise rahva klaasistunud tumerohelisteks jääpurikateks. On üks taim, mis taas lume alt väljasulades ei vaju lössi ja ei moodusta rohelist laialivalguvat ollust, vaid mis rõõmsalt selja sirgu ajab ja isegi oma siniste õiesilmadega teile vastu naeratab.

Võõrasema! Võõrasemad on need kenad õitsejad. Olen nende õisi näinud ikka ja jälle ilmuvat lume alt kuni jaanuarikuuni, siis tuleb väike paus ja kevadel kui lumi läheb, alustavad nad samas seisus, nagu poleks vahepeal midagi juhtunud.

aedkannike

EL riigid peavad 2030. aastaks seatud kliimaeesmärkide saavutamiseks oluliselt rohkem pingutama

Postitas Looduskalender - N, 28.11.2019 - 16.16

Eestimaa Looduse Fond, Keskkonnaõiguse Keskus ja Eesti Roheline Liikumine

Foto Arne Ader

 

Virtsu tuulepark

Virtsu tuulepark ( www.loodusemees.ee )

Täna, 28. novembril avaldatud Euroopa suurima vabaühenduste kliimavõrgustiku Climate Action Network Europe´i (CAN Europe) aruanne näitab, et Eesti ning paljude teiste ELi liikmesriikide energia- ja kliimakavade praegused versioonid ei ole veel piisavad, et täita Pariisi kliimaleppes ning ELis 2030. aastaks seatud eesmärke. Eesti paistab silma liiga madala energiatõhususe eesmärgiga ning sellega, et jätkuvalt puudub selge plaan, mis ajaks ja kuidas põlevkivilt taastuvenergiale üle minna.

Linnuvaatleja määramisvõistluse viimase vooru küsimused

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 18.18

Foto Arne Ader

Põhjatihane

Põhjatihane ( www.loodusemees.ee )

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 10. vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. novembri keskööni.

Küsimused leiab siit:
algajad:   http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-algajad
edasijõudnud:    http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus-2019/kumnes-voor-edasijoudnud 

Linnuvaatleja
linnuvaatleja.ee

Eesti metskurvitsad Euroopa rändekaardil

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 16.16

Linnuvaatlejawww.linnuvaatleja.ee

Ornitoloog ja metskurvitsate uurija Jaanus Aua lugudesari

2. osa

Heaks, samas ka huvitavaks ja põnevust lisavaks tavaks on saanud satelliitsaatjatega märgistatud lindudele nimede andmine. Nii kannavad meie 12 metskurvitsat nimesid Jaanus (JAA), Jalutaja (JAL), Orion (ORI), Pegase (PEG), Phenix (PHE), Tääksi (TAA), Mäeküla (MAE), Unakvere (UNA), Cassiopee (CAS), Brouzil (BRO), Baltic (BAL) ja Tallinn (TAL). Seepärast on ka lugudesarja järgmistes osades olevatel rändekaartidel linnud tähistatud 3-täheliste lühendite abil.

Söe arboreetumist ja võõrliikide seemlast

Postitas Looduskalender - K, 27.11.2019 - 01.14

Autor Vello Keppart

Arboreetum on puittaimedest võõrliikide kollektsioon, kus liik on istutatud suuremate (puistutena) või väiksemate gruppidena, et uurida võõrliigi kasvukäiku metsakoosluses.

Nii õpetas Söe arboreetumi rajaja Ülo Erik erinevust dendraariumist, kus liiki esindab sageli vaid üks või mõni puittaim. „Metsanduslikult lootust andvamaid puuliike istutatakse päritolu viisi 40–60 taime rühmiti (muidugi juhul, kui neid niipalju üldse on)“ (Erik 1981: 21). Arboreetumi tähtsusest inimesele on põhjalikult kirjutanud ka Heldur Sander (2002, 2007).

47. NÄDAL 18.11.2019.- 24.11.2019. Jõgeval ja selle ümbruses

Postitas Looduskalender - T, 26.11.2019 - 12.12

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Tiit Keppart

Külmakergitus turbal

Nädala algus oli sompus ja soojade ilmadega. Aegajalt sadas uduvihma.

Esmaspäeval ja teisipäeval tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid ligi kaheksa kraadini. Minimaalsed termomeetrinäidud jäid kuni neljapäevani plusspoolele. Teisipäeva keskmiseks õhutemperatuuriks arvutati 5,8 °C, mis ületas viimase 97 aasta keskmist ligi kuue kraadi võrra.

Järgmiste päevade jooksul muutusid ilmad külmemaks ja reedeks langes ööpäeva keskmine õhutemperatuur alla null kraadi. Kuigi päeval mõõdeti esialgu veel plusskraade, tundus ilm harjumatult külmana. Külmatunnet süvendas iiliti 9 m/s puhunud tuul.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.