juuli 2021

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Hommik kotkapesal

Kotkapoeg kasvab ja areneb. Pesal peab noorlind vanemate toodud saakloomadega iseseisvalt hakkama saama. Päeval harjutatakse tiibu ja kasvuareng on nädalaga silmnähtav.

Emaslind hoolitseb, et pesal oleks värskeid rohelisi oksi ja kotkapoeg püsiks puhtana.

Noore, arvatavalt hübridiseerinud konnakotka väljalend pesast jääb augustikuu viimasele nädalalale, aga täna ollakse juba kuu ja nädala vanune.

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, Lk foorumist

Kolmikut näeme koos üha harvemini

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Tartumaa kalakotkapesas (Kalakotkakaamera2) hoolitsevad vanalinnud Iiris ja Ivo oma pidevalt ringi rahmeldavate tühja kõhuga järglaste eest.

Linnuvaatleja kutsub osalema

Foto Arne Ader

Tikutaja ( www.loodusemees.ee )
 

Tuletame meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 6. vooru küsimustele ootame vastuseid kuni 31. juuli südaööni.

Määramisvõistluse viienda hooaja kuuenda vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistluse reeglid leiab siit: LINK

Foto Arne Ader

Hallhaned Matsalu lahel ( www.loodusemees.ee )

Hallhani         Anser anser

Kevadise pesakonna noorlinnud on lennuvõimelised ja vanalinnud samuti uues sulestikus. Nii rohumaadel, kui koristatud viljapõldudel toituvaid hallhanede seltsinguid jälgides märkab tähelepanelik, et vaatleja, et paar vanalindu ja mõned noorlinnud ehk „perekond“ hoiab kokku, tõrjudes teisi hanesid oma toitumisalalt eemale…

Hallhaned sulestik näeb sarnane välja, aga noorlindude nokk paistab heledam ja roosakam.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Ruhnu muuseum 

Nedrema puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 326        Meie suurim puisniit

Suurim Nedrema puisniit asub Pärnumaal Koonga vallas Kalli lähedal Nedrema külas olles üks suurimaid pärandkooslusi nii Eestis ja kogu Euroopas.

Niidetava ja hooldatava ala suuruseks on umbes 100 hektarit ja puisniit kuulub Nedrema looduskaitseala koosseisu, kus kasvab236 liiki soontaimi. Kaitsealustest taimedest leidub 15 liiki käpalisi, kusjuures enamik neist on esindatud suure hulga isenditega. Lisaks veel mükoloogide seas tuntud liigirikka seenestikuga, sealhulgas rohkete haruldaste või vähelevinud seeneliikide poolest. Huvipakkuvaim on Punase raamatu liigi roosa riisika esinemine, see on üks kolmest leiukohast Eestis, lisaks veel vähem kui kümne leiukohaga esindatud seeni leidub puisniidul neli liiki.

Keskkonnaamet kutsub pildistama invasiivseid võõrnälkjaid

Pildistas Maris Sepp

Mustpeanälkjas ja hispaania teetigu

Hispaania teeteo kõrval levib Eestis jõudsalt teinegi võõrnälkjaliik, väiksem ja väledam mustpeanälkjas. Et koguda ohjamiskava tarbeks infot mõlema invasiivse liigi leviku kohta, palub Keskkonnaamet võõrnälkja leidudest Teokaardi rakenduse kaudu teada anda. Et ennetada uute võõrnälkjate massilist levikut, on teokaardile oodatud ka tundmatute nälkjate pildid.

„Mida  rohkem me võõrnälkjate levikust Eestis teame, seda suurem võimalus on neid mõjusamalt ühtsete piirkondade kaupa tõrjuma hakata,“ selgitas Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekänd.

Osalema kutsub Lilian Freiberg, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Merike Tsimmer

Ähijärve simmanil

Ähijärve ääres Võrumaal on suviseid pidusid peetud ammustest aegadest peale, veel enne seda kui Karula rahvuspark loodi või Ähijärvel pood töötas. Hoiame seda traditsiooni elus, et igal suvel oleks Karula elanikel ja sõpradel põhjust tulla üheskoos Ähijärvele, et veeta mõnus suvepäev rahvuspargi südames.

Sel aastal on nii kohalikud kui külalised oodatud kokku saama reedel, 30. juulil 2021. Alustame kell 11 Ähijärve regatiga, kus võib osaleda ilma mootorita ujuvalusega.

Päeva teises pooles, algusega kell 14 saab proovida taimede ja taimsete pigmentidega trükki tekstiilikunstnik Janika Solmanni juhendamisel. Õpituppa on vaja ennast eelnevalt kirja panna tel 517 2646 (Lilian).

Fotod Arne Ader

Sookurepere ( www.loodusemees.ee )

Sookurg      Grus grus

Pesitsenud sookurgedel on alanud nn kureperede rändeeelne koondumine ja meil võis tänavu pesitseda üle seitsme tuhande sookure paari.

Lähestikku pesitsenud sookurgede nn naaberpered võivad liikuda seltsis, aga peatselt hakatakse koonduma suurematesse parvedesse.

Neid graatsilisi linde ja nende tänavused järglased on kergesti eristatavad sest „perepildis“ näeme sagedamini kahte vanalindu ja kahte noorlindu.

Fotod Arne Ader

Laulurästa poeg ( www.loodusemees.ee )

Laulurästas       Turdus philomelos

Laulurästad pesitsesid meie kuusikutes või kuuse-segametsades, puisniitudel ja -soodes, suuremates koduaedades, aga ka parkides. Vanalinde sulestiku järgi eristada ei anna.

Hulk laulurästaid pesitses meil teist korda, aga selleks ehitati uus, kena ja vastupidav pesa, mida saavad tuleval aastal kasutada juba teised linnud. Uus pesa on ju parasiidivaba sest need tüütused kiusasid vanas pesas koorunud poegi ja emaslindu.

Veebikaamera kuvatõmmis

Isalind Jan toob pesale kuiva pesamaterjali

Must-toonekurg         Ciconia nigra   

Jõgevamaa must-toonekurgede pesal sadas hoovihma eilsest alates, õhusooja oli kogu öö paarikümne soojakraadi ringis, mis alles hommikul veidi langes.