november 2021

Looduse omnibussi video

Vaata arutluse teist osa:

Anna oma allkiri Sõrve looduskaitseala toetuseks: LINK

Vaata arutlust Sõrve looduskaitseala toetuseks I osa: LINK

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Siin-seal oli näha veel õunu puudel

Nädal algas väga sooja päevaga – ööpäeva keskmine 8,7 °C, mis on vaatlusaastate keskmisest kuue kraadi võrra soojem. Esmaspäeval tõusis maksimaalne õhutemperatuur 12,4 kraadini. Veelgi kõrgemat õhutemperatuuri on Jõgeval hingedekuus registreeritud viimase 99 aasta jooksul varem ainult kolmel korral (1957., 1967. ja 2020. a), kusjuures novembrikuu senine soojarekord siinkandis (13,1 °C) pandi kirja eelmisel aastal 3. novembril.

Video salvestas ja pildistas Karl Adami

Värbkakk

Värbkakk       Glaucidium passerinum

Suvemeenutus on üles võetud juunikuuses Vändra metsas Pärnumaal.

Video LK-team

Metskits ehk kaber        Capreolus capreolus

Meskitseseltsing tegutseb veel oma sügisestel toitumisaladel mosaiikse avatud maastiku rohumaadel, ädalatel, põldudel, aga rohttaimed kolletuvad ja nende toiteväärtus väheneb. Vastu talve vahetavad metskitsed toitumisala.

Kirjutas Kristel Vilbaste

Foto Riiklik ilmateenistus

Triikoja järvejaam

„Mets on vaese mehe kasukas.“ On selles ütluses ka tänapäeval tõtt? Kas mets mõjutab meie heaolu ja soojatunnet.

Tahaksin esmalt rääkida ühe loo oma Peipsiäärsest kodust. Elasin 7 aastat Vilusis, väikeses külas Peipsi järve loodenurgas. See oli paarisküla, mis millalgi liidetud kokku vanadest Vilusi ja Tiirikoja küladest, mille piir selgelt Peipsisse voolava ojaga maha märgitud.

Looduse omnibussi video

Vaata arutlust:

Pildistas Peep Käspre

Vöötkakk on pildistatud Lääne-Virumaal

Vöötkakk        Surnia ulula

Taigavööndite elanikena on vöötkakud Eestis juhuslikud pesitsejad, harvad läbirändajad ja talvitujad, keda võime kõige suurema tõenäosusega kohata septembrist märtsini. Vaatluste arvukus on aastati ikka väga erinev.

Kirjutas Kaja Lotman

Fotod Matsalu rahvuspargi arhiiv

Looduskaitse tegevus Eestis on üle 111 aasta vana. Aja jooksul on kujunenud mitmed piirkondlikud traditsioonid meenutamaks silmapaistvaid looduskaitsjaid. Matsalus on just hingedepäev see aeg, mil viiakse kaitsealaga seotud looduskaitsetegelaste haudadele mälestusküünlad. Traditsiooni on juurutanud endine Matsalu direktor Taivo Kastepõld. Nüüd puhkab temagi Lihula kalmistul.

Taivo Kastepõld

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreerivad fotod Arne Ader

Vana saar. Valgjärve hiis ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 356    Kõrgeim harilik saar

Harilik saar         Fraxinus excelsior

Meie harilik saar võib heades kasvukohtades kasvada kuni 30 meetri kõrguseks.

Rekordpuudeks olid 31,5 meetri kõrgune harilik saar, mis kasvas Pärnumaal Audru pargis, mille mõõtis T  Aja 2000. aastal.

Teisel kohal oleva puu kõrguseks mõõdeti 29,8 meetrit, mis kasvab Ida-Virumaal Mäetagusel.

Fotod Arne Ader

Hangelind ( www.loodusemees.ee )

Hangelind       Plectrophenax nivalis

Oktoobrikuu keskpaigast saadik on läbirändavaid hangelindude salkasid juba kohatud ja novembris ränne kestab. Talvisel ajal kohtame neid harva.

Silma hakkavad toimetavad hangelindude salgad rannikul, aga on hoopis vähemmärgatavad on taimestiku vahel seemneid või teri otsides.