märts 2024

Saksamaa hundikaitse leeveneb

Avapilt
Sisu

 

Alates 1979. aasta Berni konventsioonist, millega võeti hundid kaitse alla, on huntide arvukus Euroopas tublisti kosunud ning hunte leidub nüüd igas Mandri-Euroopa riigis. Saksamaa on üks neist riikidest, kus hundiarvukus on teinud viimase poole sajandi jooksul läbi drastilise muutuse, kasvades sisuliselt väljasurnud staatusest ca 1200-1300 isendini. Väga range kaitse tulemusena elab Saksamaal 2022/2023 aasta ametliku raporti kohaselt 184 hundikarja (suuruses 3-10 isendit), 47 hundipaari ning 22 paikset üksikut kriimsilma.

VIDEO: karu varakevadises metsas

Salvestas LK team

Läbi tuleb käia kõik oma varasemad rajad

 

Pruunkaru ehk karu        Ursus arctos

 

Eks karude toitumistingimused on varakevadel loomadle raskemad. Otsitakse muidugi loomset toitu, seejuures ka raibet, käiakse jahimeeste metsloomade söötmiskohtadel, rabade servaaladelt annab jõhvikaid otsida.

Liiguvad ka emakarud oma aastavahetuse paikel sündinud poegadega.

Kolm olulist teadaannet linnade linnuvaatluspäevadel osalejatele

EOÜ annab teada

1. Pühapäeval lähme üle suveajale ehk 31. märtsil kell 3.00 tuleb kella keerata ühe tunni võrra edasi.

2. Vaatluste tegemise aeg on 31. märtsil kella 5.00–13.00 ja vaatlusandmete esitamise tähtaeg samal päeval kell 16.00. Tähtajast hiljem esitatud andmed kokkuvõtte tegemisel ja kõige linnurikkama linna väljaselgitamises arvesse ei lähe.

3. Kui soovid leida võistkonna kaaslasi, siis nende otsimiseks on eraldi postitus Facebooki ürituse lehel arutelu all. Võistkonna kaaslaste otsimiseks saab kasutada ka Linnuhuviliste listi.

Täpsed juhised vaatluspäevaks leiab siit: www.eoy.ee/linnade-linnuvaatlus

Saabuvad rändlinnud tänavu aasta kevadel

Koostas Tiiu Tali, Eesti Ornitoloogiaühing
Ornitofenoloogiliste vaatluste koordinaator

Fotod Arne Ader

Merisk

Merisk ( loodusemees.ee )

Muutused vaatluste arvus varasematel tulijatel viimase nädala jooksul.

Nõmmelõoke - 66 vaatlust > 140 vaatlust.
Merisk - 8 vaatlust > 47 vaatlust, alates 22.03 vaatlused igapäevaselt.
Tikutaja - 12 vaatlust > 40 vaatlust, alates 20.03 vaatlusi igapäevaselt.
Hallpõsk-pütt - üks vaatlus > 4 vaatlust, kõik Saaremaalt.
Sookiur - 8 vaatlust > 53 vaatlust.
Vainurästas - üks vaatlus > 44 vaatlust.
Laulurästas - 4 vaatlust > 71 vaatlust.
Linavästrik - 3 vaatlust > 50 vaatlust.

 

Kestliku loodusturismi kvaliteedimärgise pälvisid üheksa Eesti turismiettevõtjat

Kirjutas ja pildistas Nele Sõber, Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna projektijuht

Tunnustuse saanud ettevõtjad

Läänemaal Altmõisas toimunud pidulikul tunnustamisüritusel pälvisid üheksa jätkusuutliku turismi põhimõtteid järgivat turismiettevõtjat kestliku loodusturismi kvaliteedimärgise. Sel korral said tunnustuse Vergi sadam & restoran Wirkes', Kuusiku loodustalu, Lainela puhkeküla ja Wesenbeck külalistemaja Lahemaalt, Põnka puhketalu ja Levikivi loodustalu Soomaalt ning Põldotsa talu, Kipperi kodumajutus ja Altmõisa külalistemaja Matsalust.

Kaitsealadel ja nende mõjupiirkonnas tegutsevad turismiettevõtjad puutuvad otseselt kokku külastajatega ning aitavad tutvustada Eesti loodusväärtusi ja kultuuripärandit. Üha enam eelistavad külastajad kestliku loodusturismi põhimõtteid järgivaid ettevõtjaid.

Vaatame Eesti loodusrekordeid

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Võsa-ritsiklind

Võsa-ritsiklind ( loodusemees.ee )

Rekord nr. 716    Rände pikkused – võsa-ritsiklind

 

Võsa-ritsiklind         Locustella naevia

 

Lind rõngastati 22. septembril 2015. aastal Kabli linnujaamas ja taasleiti sama aasta 10. oktoobril Prantsusmaal Bases Pyrenees. Rännuteekonna pikkuseks jäi 2435 kilomeetrit mis väikse värvulise kohta pikk rännuteekond.

 

Millised urvad pühadeks vaasi?

Fotod Arne Ader

Kahevärvine paju

Kahevärvine paju ( loodusemees.ee )

Heal lapsel on palju nimesid. Lihavõtted ja munapühad on liikuvad pühad mis saabuvad peale kevadise pööripäeva esimesest täiskuud ( täiskuu oli meil 25. märtsil, mil algas vaikne nädal ) ja nii võivad liikuvad põhad jääda ajavahemikus 22. märtsist 25. aprillini. Pühade ajaks on ikka pajuurbadega oksi koju vaasi toodud.

 

Kahevärvine paju       Salix phylicifolia

 

Kaunite urbadega kahevärvised pajud hakkavad kõige märgatavamalt silma, sest nende kasvukohtadeks jäävad maanteede veertes kraavide kaldaalad, aga samuti soisemad niidus või jõgede kaldaalad.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.