Harilik ussilakk Paris quadrifolia
Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.
Kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel ja vähem sõidetavate kruusateede veertes. Õnneks pole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimeliigiga teda segamini ei ole võimalik ajada.
Ujuv penikeel Potamogeton natans
Penikeelte liike on meie looduses kaheksateist, kuid paljud liigid paistavad omavahel äärmiselt sarnased välja.
Kõige levinum ja tavalisem, ujuv penikeel on mitmeaastane ja ühekojaline veetaim. Suurtes kogumites ja eriti viimasel ajal kollaseks värvunud ujulehtedega hakkab veekogudel silma. Seega ei ole ka raskusi vähenõudliku taime äratundmisega. Vee omaduste suhtes ollakse leplikud ja taimed taluvad isegi ajutist kuivale jäämist.
Harilik näsiniin Daphne mezereum
Kõik näsiniine taimes on mürgine ja suure täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine. Seda taime tuleb kindlasti tunda. Lisaks tähendab liiginimigi mezereum pärsia keeles „tapma“.
Näsiniined kasvavad hajusalt üle Eesti, seda viljakamatel ja lubjarikkamatel muldadel, kas segametsade alusrindes või veidi soostunud kasvukohtadel.
Väheharunev, kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetri kõrguseks, kuid jääb üldjuhul madalamaks.
Punane leeder Sambucus racemosa
Punase leedri marjad on mürgised ja võivad tekitada söömise järgselt seedehäireid, kui on söödud üle kümne marja (sh halb enesetunne, oksendamine, kõhulahtisus).
Läikivpunased marjakobarad panevad endid märkama.
Veebikaamera kuvatõmmis Ravens, LK foorumist
Meditsiinitöötajad saavat tänavu jälle arvukamalt teateid mürgistustest. Suve lõpp on aeg, kui ilmnevad mürgistused metsamarjade söömisel ja seda just eriti laste hulgas.
Koduaias ja metsas kestab marjaaeg ja väikelastele võib tunduda, et kõik mammud on söödavad. Peame ise tundma mürgiseid taimi ja nende vilju ning neid ilma hirmutamata ka lastele tutvustama.
Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:
Pildistas Vello Keppart
Pilliroog on alustanud õitsemist
Harilik pilliroog Phragmites australis
Pilliroog jääb kõrreliste seas kõige hilisemaks õitsejaks.
Pildistas LK team
Kukeseete hea kasvukoht
Harilik kukeseen Cantharellus cibarius
Vihma on piisavalt ja kohati ülearu sadanud kõikjal Eestis ja miks selliste ilmade korral kukeseened metsades kasvama ei peaks? Kukeseente häid kasvukohti leiame nii sega- kui okasmetsadest, sest mükoriisa moodustub kukeseentel mitmete puuliikidega. Esimese seene leidmisega tuleb seenelisel veidi vaeva näha, aga järgmiste leidmine läheb juba libedamalt.
Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee
Meie sihktiivaliste helipilt Veljo Runnel, loodusheli.ee
Jõudsin niidule sooja õhtuse päikesega, mis suisa kutsus õitele ja niidulehtedele väiksemaid tiivulisi mutukaid, kes arvukalt minu ümber tiirutasid või soojendasid ennast õitel liigutades tiibu, kes avades ehk sulgedes.
Samal hetkel alustas rohutirtsude nn laulukoor esinemist, mis kõlas justkui kontserdisaalis, pakkudes suurepärast elamust.
Kuula meie tirtsude ja ritsikate häälitsusi: LINK
Rikasta Looduskalendrit oma vaatlustega - saada tähelepanekud ümbritseva looduse kohta e-postiga gs@ilm.ee. Vaatluse kirjeldusele lisa võimalusel pilt või video.
Prof. Dr. J. G. Granö „Eesti maastikulised üksused"
Kristel Vilbaste "Allikalood"
Arne Ader jt. autorid "Alam-Pedja lood"
Rainar Kurbel jt. "Käoraamat"
Kristel Vilbaste "Nädala ilmalood"
Laine ja Vello Kepparti Ilmaarhiiv (kuni 2016)
Kaido Haagen "Kaanest kaaneni"
Margus Otsa "Linnuvaatleja päevik"
Vello Keppart, Veljo Runnel "Metsalindude laul"
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.
