august 2024

Pildistas ja kirjutas Peep Saluvee

Pääsusaba

Pääsusaba       Papilio machaon

Pääsusaba, keda märkasin ühel palaval ja päikselisel õhtul õistaimedel toimetamas, kuhu väga kauaks püsima ei jäänud. Pääsusaba on väga kaunis liblikas, keda fotograafid tahavad pildile saada.

Märkasin liblikat Kakumäel toimekalt tegutsemas kõige soojemas metsa servas. Jälgisin pääsusaba toimetamist huviga enne kui hakkasin teda pildistama

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Ohakaliblikas

Ohakaliblikas    Vanessa cardui 

Ohakaliblikat võime kohata kõikjal Eestis, kuid nemad pole kunagi sedavõrd arvukad, kui eile vaadeldud admiralid. Tavapäraselt võime märgata ühe rändajate liigi isendeid arvukamalt. Miks? Sellele ei osata veel täpselt vastust anda: LINK

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Admiral

Admiral        Vanessa atalanta

Eestis tunneme paremini rändavatest päevaliblika liikidest admirali ja tema lähedast sugulast ohakaliblikast, kes tänu oma rändavale eluviisile on maailmas levinuim liblikaliik, aga viimasest juba lähipäevil.

Seda, et putukamaailmas leidub pikamaarändureid ei ole päris tavaline ja osadele meie hulgast isegi üllatav.

Pildistas LK team

Punast reishi’t peetakse kõige väärtuslikemaks ja hinnalisemaks, sest teda on kõige enam uuritud

Lakkvaabik ehk läikvaabik        Ganoderma lucidum

Tegu on põlismetsade ja vääriselupaikade indikaatorliigiga. Seen kasvab lodu-, madalsoo- või arumetsades, sest sealt võime leida harva esineva seene viljakehi, mis kasvavad peamiselt surnud lehtpuude tüvedel.

Veebikaamera kuvatõmmis Laranjeiras, LK foorumist   

Viimati nägime pesaaluselt lahkunud kassikaku noorlindu

Kassikakk        Bubo bubo

Tänavu pesaalusel kasvanud rõngastatud kassikaku noorlindu nägime viimati veidi vähem kui kuu aja eest.

Kassikakkude olukord Eestis jääb kriitilisse seisundisse, sest liigi väljasuremise oht on väga kõrge.

Video salvestas Liz, LK foorumist

Maandumine tuleb juba päris kenasti välja

Kaljukotkas ehk maakotkas       Aquila chrysaetos

Soomaa pesalt tegi noor kaljukotkas esimese väljalennu 16. juulil. Tänaseks on ta ennast näidanud pesast ülelennul. Pesale maandumas juba kahel korral ehk üleeile ja täna.

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Ööbivad kuldnokad. Matsalu roostik

Kuldnokk         Sturnus vulgaris

Eestis hallikaspruuni sulestikku kandvad noorlinnud iseseisvusid tänavu enne jaanipäeva. Ringi hulguti linnusalkades, mis tasapisi parvedeks hakkasid kasvama, et seejärel pisitasa asuda rändele ehk meil tänavu koorunud kuldnokapojad peaksid oma reisil olema jõudnud Poolamaale.

Kuldnokk

Koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee ja VikipeediA

Hakid

Rekord nr. 769    Rände pikkused – hakk

Hakk         Corvus monedula

Lind rõngastati 24. mail 1987. aastal Viljandimaal Õisu külas, aga taasleiti paari aasta möödudes 11. novembril 1989. aastal Saksamaal Niedersachsenis. Rännuteekonna pikkuseks jäi 1156 kilomeetrit, mis on vareslase kohta keskmise pikkusega ränne.

Seedrimänsak. Foto Hans Norelius. VikipeediA

Rekord nr. 770    Rände pikkused – seedrimänsak

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee

Päevapaabusilm ja ohakaliblikas soolikarohul

Harilik soolikarohi      Tanacetum vulgare

Soolikarohud on õitsele puhkenud nii mererandadel kui kuivade kruusateede veertes ja põllupeenardel, aga rändurliblikatest Arne fotol arutleme lähipäevil.

Soolikarohud saabusid meie loodusesse jääaja järgselt ja seda steppidest. Kuid metsade areng tõrjus stepitaimed lagedamatele aladele ja mererannikule, sest stepitaimed taluvad kasvupinnasena ka soolakamat pinnast.