Aasta Loom

Aasta looma kodulehe nurgakeses Nädal metsas hakkame rajakaamerate abil mõne mägrapere tegemisi ja nende kodumetsas toimuvat jälgima.

Alustame vaatlusi ühel Harjumaal asuval mägralinnakul. Linnak on väike, kõigest nelja uruavaga ja on koduks ühele mägrapaarile. Tegu on üsna tüüpilise linnakuga. Suuremad kindlused rohkemate uruavadega on veidi haruldasemad.

Mäger on loom, kes on aastaringselt seotud urgudega. Selliseid urusüsteeme nimetatakse mägralinnakuteks. Uruavade arv oleneb sellest, kui kaua linnak kasutusel on olnud. Linnakute rajamiseks sobilikke paiku pole just palju: pinnas ei tohi olla varisemisohtlik, samuti tuleb arvestada põhja- ja pinnaseveega. Seda ka üleujutuste ajal. Ja linnakut ümbritsev maastik peab pakkuma piisavalt kättesaadavat toitu, et kogu pere söönuks saaks.

Toimivaid mägralinnakuid võib pidada ehituskunsti tippteoste hulka kuuluvateks. Kui pinnas seda võimaldab (lubab), siis võivad käikudesüsteemid olla isegi mitmekorruselised. Samas on ruumid (käigud) hästi ventileeritud, säilitavad vajalikku õhuniiskust ja hoiavad ühtlast temperatuuri. Mägra uruava ees on hulga väljatassitud liiva ja alati on liiva sees vagu. Vagu on kindlaks määramistunnuseks, et urgudes elutseb mäger.

Vahur Sepp

Kui selgus, et 2016. aasta loomaks on valitud mäger, levis mälumänguhuviliste sõprade seas keeruga küsimus: kuule, kas sul mägra ladinakeelne nimetus on ikka meeles? Muidugi, Meles meles.

Küllap me kõik oleme kuulunud ja isegi kasutanud väljendit „ära mängi mäkra“ – kõlaliselt kaunis, peaaegu nagu värss vanast regivärsilisest rahvalaulust; isegi algriim, kus sõna alguses korduvad täis- ja kaashäälikud, aga ütluse sisu või mõte pole seevastu kaugeltki kõige parem – keegi on kellelegi miskit sorti pahandust või probleeme kaela tõmmanud. Tihti selle nüansiga, et keegi jätab su hätta, „hüppab alt ära“. Inimesel on üldse kombeks oma liigikaaslaste inetuvõitu tegudest kõneldes loomad võrdlusalusena mängu tuua – kes teeb meist seatempe, kelle järeltulija on must nagu põrsas, keegi meie hulgast on rongaema või käitumises-kõndimises kohmakas nagu karu jne.

Mägravaatlusi sisestati mullu loodusvaatluste andmebaasi ainult 7. Tänavu mägra-aastal ootame neid rohkem.

Mäkra looduses kohata pole lihtne, vähesed on teda näinud. Ent tema tegevusjälgi –  käpajälgi mudas, liivas või lumel, urgusid ja käiguradasid pole raske leida. Mäger on levinud pea üle kogu Eesti.

Hetkel on mägravaatlusi loodusvaatluste andmebaasis kirjas 520 (vaata ülalolevat kaarti), millest 470 on üsna vanad, pärit aastatest 1980-1999, kui koguti Eesti imetajate atlase tarvis andmeid. Seega hilisemaid mägravaatlusi on andmebaasis ainult 50. Kahel viimasel aastal on neid andmebaasi sisestatud kummalgi aastal ainult 7. Jääb mulje, nagu oleks tegu mingi haruldase loomaga Eestis. Ent nii see pole, mäkrasid elab Eestis mitu tuhat ning mäger on ühtlasi ka jahiloom.

Loodusvaatluste andmebaas

Tänavu alustab keskkonnaagentuur esmakordselt Eestis mägraseirega. Mis vahe on mägraseirel ja mägravaatlustel. Mägravaatlusi saab iga inimene teha, andes teada, kui kohtab mägra tegevusjälgi või looma ennast ja kandes teabe andmebaasi. Mägraseiret tehakse aga aastatel 2008-2012 kaardistatud linnakute baasil, et kindlaks teha, kas mäger neid linnakuid endiselt asustab ja mil määral. Kuna aga arvatakse, et umbes kolmandik linnakutest jäi tollal kaardistamata, on mägraseire jaoks teretulnud ka mägravaatlused ülestähendamata linnakute kohta.  Kas linnak on andmebaasidele juba tuttav või uus, selle teevad uurijad ise kindlaks.

Juba neljandat aastat valib lai ring loodushuvilisi ja loodusharidusega seotud institutsioone aasta looma. Miks? 

Lisaks inimesele elab Eestimaal üle kuuekümne imetajaliigi ja oleks tore, kui meie rikkalik loomastik leiaks laiemat tähelepanu.  Iga  loomaga käib kaasas ainulaadne ökoloogiliste seoste võrgustik ning liikidega ühekaupa tuttavaks saades avaneb aasta-aastalt  võimalus avastada enda jaoks uusi tahke meie metsaelus. Nõnda võib nii mõndagi vahvat selgeks saada.

Hundiaasta

Mäger - Meles Meles

Aasta looma valimise traditsioon ei ole olnud pikk. Esimene katse valida aasta loom ulatub üheksa aasta taha, kui 2007. aastal pidi saama just mägrast selle tiitli kandja. Väärt mõte jäi soiku ning lootus mägra elust-olust põhjalikumat kajastust saada päädis siiski vaid võimalusega osta poest õlut nimega “Mäger”.

Aasta looma hakati valima alates 2013. Esimeseks aasta looma reas sai hall hunt, 2014. aastal viiger ning läinud aastal metssiga. Hea koostöö tulemusena lõunanaabritega valiti möödunud aastal ka Lätis aasta loomaks metssiga ja nüüd mäger. Ehk kujunebki sellest palju aastaid kestev rahvusvaheline traditsioon. Mägra aastal on ka fotovõistluse “Vereta jaht” jahiloomaks valitud aasta loom.

Mägrale on iseloomulik pikkade küünistega jälg. Sarnaselt teistele kärplastele võib jäljes näha viite varvast. Autor: Tiit Hunt (nii talvine kui suvine jälg)