Tänavu alustab keskkonnaagentuur esmakordselt Eestis mägraseirega. Mis vahe on mägraseirel ja mägravaatlustel. Mägravaatlusi saab iga inimene teha, andes teada, kui kohtab mägra tegevusjälgi või looma ennast ja kandes teabe andmebaasi. Mägraseiret tehakse aga aastatel 2008-2012 kaardistatud linnakute baasil, et kindlaks teha, kas mäger neid linnakuid endiselt asustab ja mil määral. Kuna aga arvatakse, et umbes kolmandik linnakutest jäi tollal kaardistamata, on mägraseire jaoks teretulnud ka mägravaatlused ülestähendamata linnakute kohta. Kas linnak on andmebaasidele juba tuttav või uus, selle teevad uurijad ise kindlaks.
Aastatel 2008-2012 kaardistati kohalike jahimeeste abiga Mandri-Eesti mägralinnakud. Kindlasti on neid veel päris palju puudu, mistõttu see tegevus vabatahtlike kaasabil jätkub. Siiski lubab olemasolev andmebaas alustada mägraseirega, mida pole meil mitte kunagi varem tehtud. Mägra seire kujutab endast 10-20% valimi väljavõtmist teadaolevatest mägralinnakutest, et võrrelda seda kaardistamise aegse seisuga. Umbes 10 % teadaolevatesse asustatud linnakutesse on plaanis üles panna rajakaamerad, et teha kindlaks neid asustavate isendite hulk ja juurdekasvava põlvkonna olemasolu. Mägra seiret korraldab keskkonnaagentuur ja selle vastutavaks läbiviijaks saab arvatavasti olema mägra üks praegusaja parimaid mägra asjatundjaid Remek Meel.
Huvilistel soovitame lisaks vaadata mägralinnakute inventuuri lõpparuannet:
http://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Magralinnakute_inventuur_2011_2012.pdf
Mägra aruvukuse usaldusväärset hindamist Eestis pole läbi viidud ning praegusel ajal puudub vajalike meetodide rakendamiseks ka kohapealne võimalus, mistõttu arvukust praegu välja öelda ei saa. Ainult nii palju, et mäkrasid elab Eestimaal erinevate ekspertide hinnangul suurusjärgus 3000-4000. Täpsema arvukuse teadmise järgi puudub ka otsene vajadus (peale uudishimu).Kindlamalt saab väita vaid seda, et arvukuse kasvutendents on jahimeeste hinnangul viimastel aastatel positiivne - mäkrasid tuleb juurde.
