Talvekarv ei ole veel korralikult mahagi aetud, aga juba teevad ringe.
Metsaoja äärde pandud rajakaamera sai kätte põnevad kaadrid metskitsede jooksuaja algusest. Tõenäoliselt ei ole tegu meie vaadeldud kahe talvise karja liikmetega. Põllukarja meelispaikadesse on siit ligi kilomeeter maad. Lisaks varasele ajale ei ole tegemist ka tüüpilise jooksuplatsiga. Kuuleme vee pladinat ja võsa raginat. Kits valis väga raske jooksuraja. Läbi sitke savise muda ja mööda kruusast ojapõhja, seejärel üle pooleteistmeetrise kraavivalli ja läbi tiheda kuusetihniku. Rajakaamera jäi täpselt ringi keskele. Kirglik nohisemine kuulub isasloomale.
Tegelikult on juba mõni nädal sokud kitsi "kiusanud", kuid kitsed panevad nad eemaldumisega ruttu paika. Siin on aga tegu juba jooksuga, millega emasloom ise nõus on. Tema valib selle, et joostakse ringiratast ja laseb sokul kannul püsida. Pildile küll ei jäänud, aga häälte järgi on video lõpus kuulda, et ei piirdutud pelgalt tagaajamisega, vaid sokk sai kitse lõpuks kätte. Ka viimases kaadris näeme kinnituseks, et sokupoisil pulss ja vererõhk taas normis.
Kuigi kirjanduse andmeil jooksevad metskitsed juunist augustini, siis see tagaajamine toimus maikuu viimasel päeval, eelmise nädala kolmapäeval. Tõenäoliselt on tegu talledeta emasloomaga, sest õige jooksuaeg algab siiski hiljem, kui talled suuremad ja emasloomad saavad nad pulmaajaks ajutiselt omapäi jätta. Selline aeg saabubki juuni lõpupoole.
Karu käis poegi näitamas. Platsil, kuhu varakevadel veel viimast korda metskitsedele teravilja sai pandud peaks järel olema vaid lõhn, sest põrsastega metsseakari ja linnud on hoolsalt maa üle käinud. Ometegi tõmbab koht veel loomi ligi. Kaadrisse jäi kolm poega, aga kuna kolmas tegelane püsis pikka aega teistest eraldi, võib vabalt olla, et neid oli seal rohkemgi. Ka juba kolm on karuperes üle keskmise.
Metskitsi selle kaamera ette nädala jooksul ei sattunudki. Eks karu külaskäik tegi nad ettevaatlikumaks, nädalalõpu kaadrid nurjas aga objektiivi ette kasvanud pihlakaleht.
