Metskitse aasta 2017

Möödunud 2017. aastal jätkus metskitsel süüa ja külma ei pidanud kannatama. Oli hea aasta.
Foto: Tarmo Mikussaar

Kuniks mets on väga märg ja kitsekaamera juurde akusid vahetama minna on raske, paneme kitsekaamera pildi kinni. Millalgi jaanuaris – kui metskits pole küll enam aasta loom – proovime siiski kaamera uuesti käivitada. Kas tuleb päike ja toidab paneele või taheneb mets ja saab kergema vaevaga akusid vahetada. Teisisõnu, plaanis on veel paar kuud 2018. aastal ka kitsekaameraga jätkata. Lootusega, et lumi tuleb maha ja maa taheneb korralikult. Külmemate ilmadega ja uute sarvede kasvu alguseks on kitsedel soolaku juurde rohkem asja. Anname jooksvalt plaanidest teada. Seniks paigaldama uue aasta looma kaamera Elistverre, mis läheb käiku jaanuari alguses.

Täiskasvanud metskitse talvekarva juurde kuuluvad kontrastsed heledad laigud kurgu all.
Foto: Tarmo Mikussaar

Gella "peigmees" harjus Elistvere pargis nõnda vabalt ringi kondama, et lasi end inimestel vaadelda ja pildistada. Telefonifoto napsas Elle.
Foto: Elle Mäerand

Vaata otsepilti siit.

Rannalähedases metsas: tänavune noor sokk koos emaga sügisel Vabaõhumuuseumi segametsas. Seal liigub palju kitsi, kes ka tihti Tallinna Vaba Waldorfkooli laste rajakaamera pildile jäävad.

Metskitsed talvisel ajal asulate lähedal põldudel.
Foto: Tarmo Mikussaar

Talve hakul, kui lund veel napib, aga pimedaid öötunde on hoopis rohkem kui nappi päevaaega, hakkavad metskitsed väikseid salku moodustama ja rohkem külade ja asulate lähedale hoidma. Üheks põhjuseks on kiskjate surve suurenemine. Rohkem päevase eluviisiga metskitsed tunnevad ennast asulate lähedal natuke turvalisemalt, sest inimest pelgavad kiskjad nagu hunt ja ilves ei julge valgel ajal asulate lähedale tulla. Küll aga võivad nad pika öö jooksul julgust koguda ja tühja kõhu sunnil mõnd metskitsesalka ka vahetult küla lähedal rünnata. Pole harvad juhused, kui metskitsed seepeale koerte haukumise saatel päris külatänavale ja majade vahele pakku jooksevad. Esimene lumekirme avab jäljeraamatu, mis annab öösel kuuldule kohe selgust juurde.
 

Tarmo Mikussaar

"Ma ei teadnudki, et kopra tammil kannatab vahel ka ise kõndida," imestas Mattias Repp, kes sai koos teiste lastega looduses liikumise tarkusi juurde Eesti Loodusmuusemi ja Aasta looma luulevõistlusel pärjatud autorite preemiamatkal.
Foto: Mats Kangur

Sarvede lugu. Aasta looma fotonäitusel näeb piltidel soku sarvede kasvamislugu, kuidas pisikestest muksudest saavad pehmed "sametsarved" ja suveks täispikad harulised sarved. Ja vaid poole aasta pärast on sokul jälle pea paljas!
Foto: Kalmer Lehepuu

Kitse jälg hundijälje sees.
Foto: Tarmo Mikussaar