Aasta Loom

Ridala kool kirjutab: 9. veebruar. Kas sarved on juba pikemad? Ega vist! Aga soolakuubik ja maha puistatud vili on ootamas ning meie uudishimulik sokuke ka kohal.

Ridala Põhikooli 4. klassi rajakaamerasse püüti taas pilt metskitseisandast. Lapsed nägid nädal hiljem, et esimesel korral kaadrisse jäänud sokk on jälle platsil soolakuubiku juures käinud. Klass otsustas hakata kaamera abil sokku tähelepanelikult jälgima.

Ridala Põhikooli 4. klass paigaldas 5. veeburaril oma klassi rajakaamera. Kui fotot vaadata, kas leiab pilk kaamera üles? Kaamera on peidetud väikese linnumaja juurde. Lastele oli abiks Eriku isa Tõnis.

Ainult talvel näeme kitsedel valgeid sabapeegleid, suvel on need karvad ruuged. Foto: Tarmo Mikussaar

Palju metskitsi elab Eestis? Sellele näiliselt lihtsale küsimusele on raske vastata, kui mitte võimatu. Graafikutel nähtavatest andmest saame arvestada ainult suurte tippude ja mõõnadega. Miks see nii on?

Metskitsele on tänavusest talvest ainult rõõmu. Paks ja kihiline lumi ei takista liikumist ega muuda raskeks toidu kättesaadavust. Magamisasemete kaevamisega pole samuti vaja vaeva näha. Erinevalt põdrast ei tohi kits magada lumel, vaid ainult maapinnal. Muidu on tervisehädad kiired tulema. Kopsupõletik või kõhulahtisus tähendavad suure tõenäosusega seda, et järgmine kevad jääb nägemata.

Mägra-aasta on küll läbi, aga siin on mõne päeva tagune rajakaamera pilt mägrast. Lumi on Valgamaal sellel talvel tulnud ja läinud, tulnud ja läinud, kõige rohkem oli seda vahepeal umbes 10 sentimeetrit. Praegu enam lund ei ole ja tundub, et koos lumega on läinud ka mäkrade uni. Alates 23. jaanuarist on mägrad igal õhtul umbes kella seitsme ajal urust välja tulnud ja oma mägra asju ajanud.

Kalmer Lehepuu

Foto: Triin Leetmaa

Heinamaad ja põlluservad on tihti ääristatud vanade okastraataedadega. Ühelt poolt räägivad need maastiku kujunemise lugu, kuid teisalt on ohuks loomadele. Meenub paari talve tagune kohtumine kitseperega. Loomad reageerisid inimest nähes nagu neil tavaks ja põgenesid. Esimesed kargasid kergelt üle aia, kuid karja keskel olnud sokupoiss hindas olukorda valesti ja takerdus traatidesse. Kuna kari seejärel peatus, otsisin kotist binokli, et sokku lähemalt uurida. Verelaik tema jala juures tegi murelikuks. Kui kari uuesti liikuma hakkas, ühines sokupoiss nendega kiirelt. Ehk oli vigastus siiski kergemat laadi.

Triin Leetmaa