Peamiselt Emajõel, sellesse suubuvatel jõgedel ja Vooremaa järvedel on mul tulnud ette mitmeid kohtumisi ühe loomaga, kes meenutab väikest kobrast. Mulle meeldibki teda kutsuda minikopraks. Tegu on ondatra ehk piisamrotiga.
Rotist on ondatra suurem, kuid koprast ikka väga palju väiksem. Tema kehakaal jääb 0,6-1,8 kg vahele, tüvepikkus on 24-40 sentimeetrit ja saba 19-28 sentimeetrit. Saba on kaetud soomustega nagu kopral, kuid tema saba ei ole horisontaalselt lapik, nagu leivalabidat meenutav saba piibril, vaid hoopiski vertikaaliselt natuke lapik – saba kõrgus on 3 korda suurem laiusest. Tema karvkatte värvus on helepruunist kuni mustani.

Foto: Remo Savisaar
Ondatra on meil võõrliik, kes pärineb Põhja-Ameerikast. Kui üks neist võõrliikidest, kel ei lähe nii hästi. Aastal 1905 toodi ondatra karusnahaloomana esmalt Tšehhimaale ning hiljem paljudesse teistesse riikidesse. Aastal 1927 tehti algust ondatra asustamisega Venemaale ning 1947. aastal püüti Laadoga järvest 195 looma, kes vabastati nelja Vooremaa järve, Emajõkke ja Ulila jõkke. Pärast seda levis ondatra jõgesid mööda kümmekonna aastaga üle enamiku mandriala, jõudes 21. sajandi alguseks ka Saare- ja Hiiumaale. Tänaseks päevaks on ondatra arvukus oluliselt langenud ja tema leviku ulatus peaaegu täielikult taandunud. Jäänud on üksikud asurkonnad Peipsi järve vesikonnas.

Foto: Remo Savisaar
Ondatra eelistab rikkaliku kaldataimestikuga mageveekogusid. Ta kuulub hamsterlaste sugukonda ning on põhiliselt taimtoiduline, süües erinevaid veetaimi nagu pilliroog, järvekõrkjas, konnaosi, järvekupp, vesiroos. Osaliselt jõuab tema toidulauale ka loomset toitu: karpe, tigusid, konni, kalu, vähke. Seda just sügistalvel ja varakevadel, mil taimset toitu on vähem.

Foto: Remo Savisaar
Ondatrad uuristavad kaldasse urge ja rajavad pesasid, mis sarnanevad kopra kuhilpesaga, kuid on väiksemad ega ole tihendatud muda ja pinnasega. Sissepääs pesakuhilasse avaneb vee alt. Ondatrad elavad perekondlikes rühmades, mis koosnevad vanaloomade paarist ja nende poegadest.
Ondatra on hämariku- ja ööloom. Toiduvarusid, nagu koprad, nemad ei kogu. Küll aga on neil kindlad söömiskohad, kuhu toit kantakse ja sinna kogunevad ka jäänused. Leides taolise koha, siis just seal võib õhtuti varitsedes selle põneva loomakese ka ära näha.
Remo Savisaar

Foto: Remo Savisaar