Põdrapere raudteed ületamas.
Foto: Tarmo Mikussaar
Inimesed on põtru jälgides aru saanud, kuidas luua uusi teid nõnda, et loomade edasi-tagasi liikumine oleks jätkuvalt tagatud. Iga uue autotee rajamisel tuleb tähelepanelikult tundma õppida just kohalikke põtru.
„See tähendab, et kui me arvestame põdra vajadustega, siis juhtumisi sobivad need väga hästi väga paljudele teistele liikidele nagu metskitsedele, metssigadele, karudele, huntidele, s.t meie kõige suurematele ja eriti tähtsatele imetajatele, aga samuti ka väiksematele – rebastele, kährikkoertele,“ kommenteeris põdra liikumisteede ekspert Ragne Erimäe eelmisel kolmapäeval aasta looma fotonäituse avamisel Ülemiste keskuses.
Märk hoiatab, et eesoleval maanteelõigul on suurem tõenäosus metsloomadega kokku põrgata.
Mudelloomaks on siin valitud just põder. Suure kehakaalu tõttu lõppevad liiklusvahendite
kokkupõrked põtradega mõlema osapoole jaoks kahetsusväärselt tihti traagiliselt.
Foto: Tarmo Mikussaar
„Me peame tagame selle, et meie tegevuse tõttu ei lähe nende elu halvemaks,“ kommenteerib Ragne. Selleks on kõige parem lahendus ehitada põdrale sild, on teadlased aru saanud. Milline see sild olla võiks? "Põdrale sobiks minimaalselt 50 meetrit lai sild, parem, kui oleks laiem. Sellest aga ei piisa, et sild oleks lai. Põder tahab näha, mis teda ees ootab, tahab näha, et teisel pool „mäge“ on metsa. See oli see põhjus, miks Kohatu ökoduktist ei läinud põdra üle,“ teab Ragne. Toonane lageraie vahetult silla lähedal oli süüdi selles, et loomad ülekäiku omaks ei võtnud.
Pildil on Kohatu ökodukt, mis rajati teisena Eestis ja kus tehti see viga, et võeti maha lähedalolev mets, mille olulisust ei osatud hinnata. Tänaseks on vigadest õpitud ja loomad on uued ökoduktid omaks
võtnud.
Foto: Tarmo Mikussaar
„Asi polnud selles, et see „mägi“ oli põdra jaoks liiga järsk, asi oli selles, et teisel pool ta ei näinud metsa. Aga kui puud hakkasid kasvama ja kui ta hakkas neid nägema teisel pool, siis ta hakkas ka üle käima. Ja kui läheb üle põder, lähevad teised ulukid ka.“ Seetõttu öeldaksegi, et põder on mudelliik.
Et vähendada liiklusõnnetusi põtradega, uuritakse enne uute teede rajamist, kus nende iidsed
käigurajad asuvad. Põtrade liikumist aitavad jälgida GPS-kaelused. Nende andmete alusel
planeeritakse ja rajatakse olulisematesse maantee ületamise paikadesse ökoduktid.
Foto: Ingmar Muusikus
Käesoleva artikli fotod on pärit näituselt "Metsauhkus - põder", kus saab lugeda lisaks põdra kui mudelliigi kohta ka teistel teemadel. Näitus on avatud Ülemiste keskuse peasissepääsu II korruse aatriumis südakuu (jaanuari) lõpuni. Näituse koostas MTÜ Aasta loom.
