Ehkki seakatku uudiseid pole viimasel ajal silma-kõrva jäänud, on katkuoht metsades endiselt kõrge, nagu näeme ka veterinaarameti viimaste taudileidude kaardilt. “Katk pole viimasel ajal edasi liikunud, aga laieneb jõudsalt tsoonide sees, iga nädal on lisandunud uusi leide,” selgitab Jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts. Teisisõnu, katkutsoonide sees toimub loomade nakatumine tempokalt nagu enne ning seega paneme marjulisele südamele kaks asja: kui leiad raiesmikult või metsast surnud sea, ole kena, anna teada VTA vihjetelefonil 605 4750. Teiseks, samade riietega ja jalanõudega, millega marjul sai käidud seakatku ohutsoonis, ei ole mõistlik hiljem külla minna seafarmi omanikule, sest riided ja saapad võivad kanda viirust.
Katk pole kuhugi kadunud, vaatamata sellele, et möödunud jahihooajal vähendati sigade arvukust üle 30 000 isendi võrra: “Eesmärk on viia sigade arvukus Eestis 1,5 isendile tuhande hekatri kohta,” räägib Korts. Millised arvud tänuvust jahipidamist juhivad, näitab lähiajal valmiv ulukiseire aruanne.
Seakatku kohta saab lähemalt lugeda www.seakatk.ee.
Sigade Aafrika katku tsoonide kaardi kohta vaata lähemalt www.seakatk.ee.
