Harilik toomingas        Prunus padus

 

Mustad toomingamarjad on süües kootava toimega, aga vitamiinirikkad ja mahlakalt magusad. Kuid mürgised on luuvilja seemned, mis sisaldavad puruks närimisel sinihappeglükosiidi, just amügdaliini, mis annab toomingale iseloomuliku lõhna. Teadma peab, et juhul, kui kogemata luuvili siiski alla neelatakse ei juhu midagi halba, sest toominga luuvili inimese seedekulglas ei lagune.

Toomingaid eelistavad viljakamaid ja niiskemaid ning valguseküllaseid kasvukohti, aga õitsemise aegu näevad toomepuud kaunid välja jõgede ja ojade kallastel. Avatud kasvukohtadel sirguvad toomed kuni viieteist meetristeks laia ja ümara võraga puudeks. Lammimetsades kasvavad toomingad hoopis lamandunud okstega põõsastena, olles viletsad õitsejad.

Pildistas Vello Keppart. Toomingatel on esimesed lehed värvunud

Õnneks ei ole tänavu võrgendikoi aasta ja ega need putukad ei ole suutelised toomingat surmama, kuigi puu jääb suvel raagu.

Lehed hakkavad toomingatel värvuma ja viljad on tänavu valminud.

Tutvustatud mürgised marjad:

Harilik kuslapuu: LINK

Punane leeder: LINK

Harilik näsiniin: LINK

Harilik ussilakk: LINK

Harilik paakspuu: LINK

Harilik maikelluke: LINK

Leseleht: LINK

Harilik kikkapuu: LINK

Harilik maavits: LINK

Harilik jugapuu: LINK

Salu – siumari: LINK

Nende puude viljad võiks puudele jääda:

Harilik tuhkpuu: LINK

Harilik lodjapuu: LINK

Mittesöödavad marjad:

Rootsi kukits: LINK