Linnuvaatleja

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Hallrästa poeg

Tuletan meelde, et Linnuvaatleja määramisvõistluse 2. vooru vastuseid ootame kuni 31. mai südaööni.

http://www.linnuvaatleja.ee/maaramisvoistlus

2. vooru küsimused leiab siit:
algajad: LINK
edasijõudnud: LINK

Määramisvõistlust korraldab Linnuvaatleja koos Estbirdinguga (www.estbirding.ee).

Linnuvaatleja määramisvõistlust toetavad Eesti Loodusmuuseum, Tartu Ülikooli loodusmuuseum, ajakiri Eesti Loodus.

Tervitades

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

23. mail nägid linnuvaatlejad Uku Paal ja Kaarel Kaisel Läänemaal Puises kaheksat mesilasenäppi (Merops apiaster). Kiiresti kohale rutanud bongaritel neid kahjuks näha ei õnnestunud, kuna mesilasenäppide salk lahkus lääne suunas merele. Jääb loota, et neid mesilasenäppe kohatakse lähipäevil ka kusagil läänesaartel.

Mesilasenäpid. 23.05.2017, Läänemaa, Puise / foto: Uku Paal

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Lindude pea-, saba- või tiivasulestikus on sageli silmatorkavaid laike. Sellised „ornamendid“ on märgid isendi kõrgest kvaliteedist: eredamaid või suuremaid laike saavad lubada vaid parimad isendid. Muuhulgas on sellistel „ornamentidel“ kõrge hind, kuna eredamalt värvunud sulgedega linnud on kaitsetumad sulgi söövate parasiitide vastu ning eredamad suled kuluvad tumedatest sulgedest kiiremini.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

1936. aastal märkas Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi preparaator Mihkel Leppik Tartu turul müügil oleva jahisaagi seas seninägematut hane – letil lebas Eesti esimene lühinokk-hani (Anser brachyrhynchus). Müüja sõnul lasti lind eelmisel päeval, st 12. oktoobril 1936 Peipsi rannikul kusagil Mustvee ja Emajõe suudme vahel.

Turult leitud linnust tehti topis ja seda võisid külastajad mitukümmend aastat Tartu ülikooli zooloogiamuuseumi ekspositsioonis näha. Uues, 2016. aastal avatud püsiekspositsioonis seda topist siiski väljas ei ole, kuna vanal pleekinud topisel ei ole liigile omaseid tunnuseid enam näha.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Kümme päeva tagasi arvasime, et külmalaine ajal koorunud rasvatihaste pojad tõenäoliselt hukkuvad: Juba koorunud tihasepoegadel on tõenäosus ellu jääda väike.

Täna Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogide uuritavaid pesakaste kontrollides selgus, et pojad on külmalaine üle elanud: LINK

Marko Mägi
Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur
marko.magi/at/ut.ee

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Lindude märgistamine annab võimaluse isendeid tuvastada ja koguda teavet nende ellujäämuse kohta. Sagedaseim meetod lindude märgistamiseks on rõngastamine, kuid selle puuduseks on vajadus rõngal oleva numbrikombinatsiooni lugemiseks lind hiljem uuesti kinni püüda või linnule piisavalt lähedale pääseda. Suurematele lindudele on aga võimalik paigaldada ka tiivamärgiseid, millel olevat koodi saab kaugemalt märgata.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Niidu-kaelustäks. 14.05.2017, Pikla, Pärnumaa / foto: Arved Bauer

Eile, 14. mail vaadeldi Pärnumaal Pikla endiste kalatiikide juures Eestis harva kohatavat niidu-kaelustäksi.

Niidu-kaelustäks (Saxicola maurus) on Siberi liik, kelle meile lähimad pesitsusalad ulatuvad Loode-Venemaal Valge mere äärde. Linnuharulduste komisjoni andmetel on niidu-kaelustäksi Eestis seni vaadeldud vaid 9 korda, enamasti rändeperioodil mais või oktoobris. Viimati nähti niidu-kaelustäksi Eestis 17.05.2010 Läänemaal Vaisi külas.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Pesakastide juures kuldnokkade toimetamisi jälgides võib toitu manguvate poegade häälitsuste põhjal järeldada, et vaatamata hilisele ja külmale kevadele on paljudel kuldnokkadel pojad juba koorunud.

Täna, 14. mail olid Tartumaal Vana-Kuustes kuuest kontrollitud pesakastist viies ühe- kuni kolmepäevased pojad. Vaid ühes pesas olid alles munad, kuid seal alustasidki kuldnokad munemisega teistest nädalajagu hiljem.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Just praegu lahkuvad Venemaa tundraaladel asuvatele pesitsusaladele kümned tuhanded haned, kes on Eesti põldudel kaks kuud pesitsemise õnnestumiseks rasva kogunud. Haneseire koordinaatori, Eesti Maaülikooli juhtivteaduri Aivar Leito sõnul on Vooremaal täna, 12. mai keskpäevast alates suured haneparved kõrgust kogudes ida- ja kirde suunas lahkunud. Täna võib tõenäoliselt massilist hanerännet näha mitmel pool Ida-Eestis.

Suur-laukhaned, 10.04.2017 Neemisküla, Tartumaa / foto: Margus Ots

Marko Mägi, Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur, marko.magi/at/ut.ee

Ehkki tänavune kevad on hiline ja suur osa Tartu ülikooli zooloogia osakonna linnuökoloogide vaatlusalustest rasvatihastest alustasid munemist tavapärasest hiljem, on esimestel tihastel pojad juba pesas.

Rasvatihase ühepäevased pojad. 12.05.2016, Vana-Kuuste / foto: Margus Ots