Linnuvaatleja

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi, marko.magi/at/ut.ee

Eestis võib rändeperioodil kohata arvukalt põhjapoolsetele pesitsusaladele suunduvaid tutkaid (lad k Calidris pugnax). Kui veel paarkümmend aastat tagasi olid tutkad meie rannikuala tavapärased haudelinnud, siis tänaseks on Eestis pesitsevate tutkaste arvukus langenud vaid paarikümnele paarile – põhjuseks on Euroopa intensiivne põllumajandus ja Eesti rannaniitude taandumine.

Tutkaste nagu ka paljude teiste kahlajate ühed peamised saakobjektid on vihmaussid. Kuna vihmaussid aktiviseeruvad öösel, oleks tutkastel lihtsam toituda pärast päikeseloojangut või öösel, mil võrreldes päevase ajaga on toitu maapinnal märgatavalt rohkem. Siiski näitavad Hollandist kogutud telemeetrilised andmed hoopis tutkaste toitumist päevasel ajal.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eile, 6. mail pildistas loodusfotograaf Janek Joab Võrumaal Antsla lähistel Antsu külas Eestis haruldast eksikülalist purpurhaigrut.

Purpurhaigur. 06.07.2017, Antsu küla, Võrumaa. Erinevalt hallhaigrust on purpurhaigru pea, kael ja tiiva kattesuled punakaspruuni tooniga. / foto: Janek Joab

Tere, linnuhuvilised!

Varasemad valge-toonekured jõudsid sel aastal Eestisse juba märtsi keskel. Praeguseks on toonekured juba pesadel haudumas ning kõikidel on võimalus aidata kaasa valge-toonekure pesade kaardistamisele.

Esimene valge-toonekure pesapaikade loendus viidi Eestis läbi 1939. aastal – siis pesitses meil 320 paari valge-toonekurgesid. Järjepidevalt on valge-toonekure asurkonda Eestis seiratud alates 1954. aastast.

Linnuvaatleja teadusuudiseid toimetab Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Magi, marko.magi/at/ut.ee

Linnu nokk pajatab nii mõndagi liigi eluviisidest ning on selle tõttu juba sajandeid teadlastele huvi pakkunud. Näiteks Charles Darwin võrdles mitmeid aastaid Galapagose saarte vindiliikide nokkade suurusi ning seostas nende varieeruvust evolutsiooniliste muutustega.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Linnuvaatleja määramisvõistluse 1. voor on lõppenud. Kokku oli osalejaid 109, kellest algajaid 72 ja edasijõudnuid 37.

Kõigile viiele küsimusele vastasid algajate hulgas õigesti 37 ja edasijõudnutest 5 osalejat. Vastuseid koos selgitustega saab vaadata 1. vooru küsimuste juurest: algajad ja edasijõudnud.

Teada annab Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Teadusetegemise eesmärk ei tohi olla omaette nokitsemine. Teadus on põnev ning annab muuhulgas vastused küsimusele miks uuritakse ja tegeletakse just sellega, millega tegeletakse, ja miks sellest tulenev teadmine oluline on. Teadus peaks kõnetama igaüht, kuna küsimused, miks minu ümber asjad on nii nagu nad on, ei sisalda „parim enne“ märget.

Ornitoloogia teadusena ei ole enam ammu vaid binokliga lindude jälgimine. Tänapäeval kasutakse lindude uurimisel ning nendega seotud küsimustele vastuse leidmiseks „tööriistu“, mis on loodud teaduslaborites või inseneride töölaudadel ning uute meetodite rakendamisel on samm-sammult paranenud teadmised nii linnuliikide ökoloogia, looduskaitse kui ka keskkonna seisundi kohta.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis leidis paar päeva tagasi aset pesaparasitismi juhtum, mille puhul pessa üritasid kordamööda muneda võõrad emaslinnud. Nende munetud munad viskas aga pesakasti enda omaks pidav paar välja.

Tartu Ülikooli linnuökoloogia teaduri Marko Mägi kommentaari loe siit: Videolugu: pesaparasitism kuldnoka pesakastis

Eile, 28. aprillil kordusid sarnased sündmused uuesti – veidi rohkem kui tunni aja jooksul käis pesakasti munemas taas kaks võõrast emaslindu ning nüüdki viskasid pesakasti omanikud mõlemad munad – esimese isane ning teise muna emane – pesast välja.

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Viimastel päevadel on Jõgevamaal Puurmani paisjärvel korduvalt vaadeldud värvikirevat mandariinparti.

Mandariinpart, Puurmani 23.04.2017 / foto: Rein Kalmus

Kirja pani Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Kaameraga kuldnoka pesakastis toimusid eile, 26. aprillil seebiooperlikud sündmused. Kell 10.40 saabus pesakasti emaslind, munes kiiresti muna ning lahkus. Ligikaudu tund hiljem saabus isaslind ja viskas muna pesast välja. Kümmekond minutit hiljem saabus ootamatult teine emaslind, kes samuti pessa muna munes. Kell 12.20 saabus taas isaslind ja viskas sellegi muna pesast välja.

Videolõike pesas toimunust vaata teksti järelt.

Kommenteerib Tartu ülikooli linnuökoloogia teadur Marko Mägi:

Kirjutas Margus Ots, www.linnuvaatleja.ee

Eestimaa põllud on kevaditi kümnete tuhandete hanede oluline peatuskoht. Just nüüd teevad meil pikema rändepeatuse Lääne-Euroopas, peamiselt Hollandis, Belgias, Taanis ja Saksamaal talvitunud suur-laukhaned, kes hiljemalt mai keskpaigas suunduvad pesitsema Venemaa tundraaladele.

Täpsema vastuse küsimusele, kust nad saabusid ja kuhu edasi lähevad, annab lindude märgistamine. Suur-laukhanesid on viimasel paarikümnel aastal märgistatud peamiselt musta värvi valgete tähtede või numbritega kaelarõngastega, millel olevat koodi on binokli või vaatlustoruga suhteliselt lihtne tuvastada.