Mai 2017

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Eelmise nädala lõpul ilmus Linnuvaatleja lehel uudis Saaremaal Sõrve linnujaamas vaadeldud neljast mesilasenäpist Kordusuudis: mesilasenäppe vaadeldi ka Sõrve linnujaamas.

Viimastel päevadel on mesilasenäppe vaadelnud Timo Pettay ja Risto Lammin-Soila vaatevälja sattunud veel haruldasi eksikülalisi – 29. mail Kaimri külas valgesilm-vardi paar ning 30. mail Türju külas punapea-õgija.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Kased lähevad lehte

See, milline saab olema Sinu tuleviku mets, ei sõltu paraku ainult enda tahtest. Tuleb väga täpselt arvestada looduse eripärasid. Pinnas, vee liikumine ja veetaseme aastaringsed muutused määravad ära, millistest puuliikidest saab koosneda üks tugev ja terve mets. Üsna olulist rolli mängib vee ja mulla omapära just alustaimestiku kujunemisel.

Mobiilipildi saatsid koolitüdrukud Hanna ja Eliise Einama

Foto Arne Ader

Sarvikpütt Lasnamäe Pae karjääris

Sarvikpütt         Podiceps auritus

Meil pesitsevad sarvikpütid vähearvukalt, ehk paar-, kolmsada pesitsevat sarvikpütti. Elukohtadeks valitakse väikesed taimestikurohked veekogud: metsajärved, rabalaukad, tiigid, vanad karjäärid või ka mõni pisem merelaht ning pole seetõttu ka eriti nähtavad. Esimene tänavune vaatlus Lasnamäel kirjati juba aprilli alul.

„Eesti Loodus“ annab teada

Eestis elab 11 liiki kahepaikseid. Enamasti tunneme neid, kes on laialt levinud ja tegutsevad päevasel ajal. Peituva eluviisiga ja öösel aktiivseid tuntakse üsna vähe.

Kodumaa kahepaiksed on:

Vesilikud: tähnikvesilik, harivesilik.

Pruunid konnad: rohukonn, rabakonn.

Rohelised konnad: tiigikonn, veekonn, järvekonn.

Kärnkonnad: harilik kärnkonn, kõre, rohe-kärnkonn.

Mudakonn

2010. aasta Eesti Looduse aprillinumbris ilmus kodumaa kahepaiksete määraja koos konnahäälte plaadiga. Helisalvestiste autoriõigused Fred Jüssi, Pär Brännström ja Krister Mild.

Tekst, fotod ning video Tiit Hunt, www.rmk.ee

Jõesilm            Lampetra fluviatilis

Kui toomingad õitsevad siis jõesilmud koevad, seda on tähele pandud juba vanadest hallidest aegadest ja säärane seos paistab kehtivat ka sellel isemoodi kevadel.

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Metsmaasikas õitseb

Temperatuurirežiim püsis normile lähedasena või sellest kõrgemana.

Õhus öökülmad lõppesid, kuid maapinna lähedal registreeriti laupäeva öösel veel nullist madalamaid näite – mullal -0,1 °C ja rohul -4 °C.

Päeviti tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid 17...25 kraadini. Päevad olid vahelduva pilvisusega. Hommikuti paistis sageli päike, kuid hiljem kattus taevas pilvedega.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Saksamaal asuvas ja UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud Messeli põlevkivikarjääris on rohkete leidude seas ka 48 miljoni aasta tagusest ajast, varajasest Eotseenist, pärinevaid linnufossiile. Kuna sel ajal laius 800 000 aastat püsinud Messeli järv troopilistel aladel, pajatavad kunagise järve setetes kivistunud linnud mõndagi linnustiku mitmekesisuse kujunemisest.

Foto Arne Ader

Admiral

Admiral          Vanessa atalanta

Meie kevad on tänavu ajast „mahajääja“. Soojad ilmad Kesk-Euroopas ning liblikarändeks soodsad edelatuuled on toonud admiralid meie rannikuni, kus meri lihtsalt vastu tuli. Neid võib kohata nii metsaveertes, niitudel, avatud maastikul ning põldudel või aedades - kuhu rändur oma teekonnal sattuda võib.

Saabunud liblikad liiguvad veel üksikult sest paariline tuleb leida alles kohapealt.

Linnuvaatleja uudis, www.linnuvaatleja.ee

Vaatamata külmavõitu maikuule on kohale jõudnud ka kõige hilisemad kevadised saabujad – eElurikkuse andmebaasist leiab vaatlusi hilistest saabujatest nagu peoleo,

Kirjutas ja pildistas Aare Lindt, www.loodusmuuseum.ee

Lennuvõimeline kevadkaruslane hoiab puhkeasendis oma tiivad seljal, varjates nii oma erksavärvilist tagakeha

Kevadkaruslane         Phragmatobis fuliginosa

Kevadkaruslane, ilusa punase tagakeha ja musta karvase rindmikuga ööliblikas, on Eestis tavaline ning kohata võime teda aedades, niitudel, võsastikes ja ka rabadel.

Esimese põlvkonna kevadkaruslased lendavad mai teisel poolel ja juunis ning teise põlvkonna liblikaid võib kohata juuli teisel poolel ja augustis.

Pildiseeria Peep Käsper

Soo-loorkulli emaslind vaatab taevasse, hõigates isaslindu

Soo-loorkull        Circus pygargus

Hakkame, siis järjekorras pihta: usutavalt pesitseb meil kolmveerand tuhat paari soo-loorkulle. Taasiseseisvumise alul võis arvukuseks olla vaid sadakond pesitsevat paari.

Kirjutas Kalle Eller

Fotod Arne Ader

Hobused karjamaal. Petaaluse, Matsalu

Me võime raie kavandamisel lähtuda kuitahes õigeist põhimõtteist ja jätta kasvama kuitahes hästi valitud puid, kuid järelemõtlematu ja hoolimatu väljavedu võib muuta selle kõik olematuks. Tulemuseks on vigastatud puud, purustatud pinnas ja alustaimestik, maha rullitud ning sodiks trambitud järelkasv.

Seepärast on välja veo õige ettevalmistamine, õige väljaveoviisi valik, õige tehnika ning korralik järelevalve hädavajalikud asjad. Mitte mingil juhul ei tohi alustada raiet, mõeldes, et kui saan puud langetatud, küll nad kuidagi metsast välja ka saab.

Samuti tuleb meeles pidada, et iga väljavedu lõhub kuigivõrd metsa. Seega me saame kahjustusi küll vähendada, aga täiesti ära hoida neid ei saa.

Kirjutas ja visualiseeris Tiit Hunt, www.rmk.ee

Tiigikonn          Rana lessonae

Soe pani rohelised konnad laulma.
Möödunud nädalavahetusel, kui Põlvamaal Vereta jahti pidasime, sattusin konnahäältest rõkkava tiigi äärde. Selle kevade seni kõige soojem hommik oli teinud tiigikonnad häälekaks ja vilkaks.
Väiksele, umbes 7 cm pikkusele ja lühikeste jalgadega konnale, on sigimiseks vaja juba piisavalt soojenenud veekogu, sestap algabki nende pulmaaeg hiljem kui pruunidel konnadel ja kestab portsjonite kaupa kudemisest tingitult kuni poole suveni.

Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste

Kirna mõis

Kuu aega tagasi rääkisime kaasa Mikk Sarvega ühel õhtusel jalutuskäigul sellest, mis teeb ühest paigast pühapaiga. Miks hakkavad inimesed käima kusagile kokku nii, et rahvast aina voolab? Kas on sellel mingi maa energiaväljade jõud või suudavad inimesed mõne paiga kuulsaks kõneleda? Arutasime, et kus on Eestis need paigad, kuhu oleksime valmis kohe esimesel pühapäeval minema, kuhu oleme tahtnud ammu minna, aga pole lihtsalt aega leidnud. Mikk pakkus esimese asjana Kirna mõisa, et näha, mis park ja energiapingid seal on. Mind on ammu meelitanud paigad, mille teeviitasid mäletan juba peast – Punamägi Äntu järvede vastas, Emumägi, Rattaaed Lähte lähedal ja Suure-Kambja Metsapark.