Noorel sokul kael juba kenasti rebasekarva ja talvekasukas peagi metsa alla poetatud. Metsa alla vedelema aga vana kasukas ei jää, sest taaskasutus on moes ja paljud soojad torukarvad leiavad uue kasutuse lindude pesades. 

Põlluserva pandud rajakaamera salevestas ühe hommikuse soku. Päevatõusu ajal oli nii rohi kui ka kaamera kastene ja sellest ka romantilisem pilt. Kaamera mälukaart oli aga juba poolest nädalast lõpuni täis salvestatud. Nimelt ei saa rajakaamera hakkama päikese käes kuumava taimestikuga ja oli salvestanud pea pooltuhat videot loomadeta lagendiku ja linnulauluga. Video teises kaadris üks järjekordne, kus aga juhuslikult ka paar metskitse taamal metsaservas peal. Tegemist meile tuttava põllukarja liikmetega. Poolest nädalast põõsaste varju tagasi kolitud kaamera sai nädala lõpu soojadega kätte ka osa meie metsakarjast. Esimesena noor sokk, keda ammu pole kaadrisse saanud. Karvavahetus käimas, kõigepealt saab suverüü pea ja kael. Hämara aja mustvalge salvestis on metsakarja vanemast sokust, kel uhkem kroon peas. 

Vahepeal katku tõttu sigadest tühjaks jäänud metsas on tore jälle põrsaid näha! Põrsalasteaias näeme umbes kahtekümmet väikest triibut. Kasvu ja arvu järgi vähemalt kaks pesakonda. Nooremate emme on ka ise kaadris, lisaks üks kesik, kes põrsastele karjakombeid õpetab ning kantseldab. Suuremate põrsaste ema jääb tõenäoliselt kaadrist välja ja valvab ümbrust. Video lõpus annab emis hoiatuse ning põrsad kuulavad koheselt sõna. Kaks põrsast tarduvad ka paigale, et oletatava ohuallika silmis nähtamatuks jääda. Triibuline varjevärvus ongi efektiivseim just paigal püsides. Põrsastel on selline igasse ilmakaarde laiali jooksmine ja koha peale tardumine instinktiivselt veres olemas.