juuni 2018

ERR arhiiv

Video: LINK

Rein Marani autorifilm on valminud Eesti Telefilmis 1987 aastal

Tänavu on paiguti herilasi päris rohkelt, seega põhjust lähemalt tutvuda.

Herilast arvab igaüks tundvat. Peaaegu kõik on kuulnud seda tüütut suminat ja nii mõnigi saanud tunda tulivalusat mürgipistet.

Ka hallist ümarjast herilasepesast teatakse rääkida. Tavaliselt mõeldakse herilastesugu hukka kui tüütu, paiguti lausa ohtlik ja igal juhul kasutu putukas.

Kuidas herilased tegelikult elavad ja millist rolli nad täidavad suures looduslikus eluteatris?

Fotod Arne Ader

Harilikud vesineitsikud

Harilik vesineitsik       Calopteryx virgo

Silmahakkavamad on muidugi mõista värvikad isased vesineitsikute isendid. Kindlad teaduslikud faktid puuduvad, kuid isaseid tundub proportsionaalselt rohkem olema. Nende lennuaeg algas juba paari nädala eest.

Kus vesineitsikuid kohata võime?

Fotod Arne Ader

Kühmnokk-luikede sulgimiskogum

Kühmnokk-luik      Cygnus olor

Selliseid luigekogumeid kohtame merelahtedes juba mitme nädala jagu. Sulgimine kestab pikalt, luigesulgi nii rannas ja vaiksel veepeeglil on märgatavad veel augustikuus.

Sellistes madalas vees toituvates luigeparvedes on enamalt jaolt veel mittepesitsevad noorlinnud, aga ka vanalinnud, kellel on pesitsemine erinevatel põhjustel ebaõnnestunud.

Fotod Arne Ader

Paarituvad põualiblikad sõnajalal

Põualiblikas        Aporia crataegi

Tänavune põuane varasuvi tõi põualiblikad välja juba juuni alul – liblikasuvi kiirustas.

Põualiblikad talvituvad röövikutena, aga valmikud on tähelepandavalt suure, umbes kuuesentimeetrise tiibade siruulatusega ja hõlpsalt määratavad ning sarnase tiivamustriga mõlemad sugupooled. Põualiblikate valgelt läbikumavatel üla- ja alatiibadel näeme kontrastselt musti tiivasooni, mis mõlemal tiivapoolel on sarnased. Tiivanarmad samuti musta värvi.

EMA annab teada

Sel laupäeval toimub Soomaa rabas esimene EMA Metsalaulupidu - Soomaa regi.

Laulupeo aeg ja koht: 30.06. 15:00-22:00, Hüpassaare õpperaja rabasaarel.

Juhtimaks tähelepanu meie maa, metsade, vete ja rabade olukorrale, selleks, et hoida meie laulutraditsiooni ja pärimust, korraldab Eesti Metsa Abiks heategevusliku Metsalaulupeo, millega ühtlasi tähistame Soomaa rahvuspargi 25. sünnipäeva.

Pärimuslikke lugusi jutustades ja regilaule lauldes tuletame meelde, et me oleme metsarahvas, kelle maailmatunnetus on tugevalt loodusega seotud. Meie kohuseks on hoida loodust, ehk kultuuri ja elukeskkonda, mille sügavuses asuvad meie maailmatunnetus ja elu mustrid, ulatudes ajas väga kaugele.

Saatis Merike Hiibus

Pildistas Indrek Hiibus

Roohabekas ehk roovilbas      Panurus biarmicus

Kohtasin mõned päevad tagasi Tiskres roostiku servas nelja noort roohabekat. Olen sealt mööda liikunud juba aastaid, aga neid sümpaatseid akrobaate märkasin esimest korda. Ju ei ole osanud tähelepanu pöörata või pole nad liikunud nii roostiku äärealal.

Need noored linnud olid küll üsna julged, ega lasknud minu uudishimul ennast segada!

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Harilikud taevastiivad

Päevaliblikad poevad juba akendest ja ustest sisse. Sinitiivad istuvad taimedel kui pisikesed õiekesed, leektiivad on kui tulipunased lillekesed. Kuumad metsavaheteed on täis suuri loperdavaid tumepruune kiirgliblikaid ja haavalumikuid.

Suveliblikate pidupäev on käes.

Jaaniõhtul nägin aga sellist siniste liblikate keerlemist, mis võttis keeletuks. Mu hea sõber kunstnik Anne Vasar oli keset kuumust oma sibula ja peedipeenardele juua andnud ning keset tuhkkuiva loodust oli nüüd üks sooja ja niiske mulla lapike.

Sellel tiirles rõõmsalt sadakond sinist liblikat, minu lähenedes paiskus pahvakas siniseid võbelejaid lendu, et siis kohe taas mullale maanduda. Kiiresti ajasid nad oma londikesed välja, et sealt mullast midagi endasse imeda.

Kirjutas ja pildistas Jaanis Prii

Mais olid mered maas ja liivarand nagu kõrb

Tuul ei mängu merega mitte ainult tormi ajal. Mäng nagu kass hiirega, toimub pidevalt.

Merevee tase sõltub väga palju valdavatest tuultest. Rolli mängivad nii selle suund, kui tugevus.

Kogu maikuu ja juuni algus olid Saaremaal mered maas - nagu rannarahvas ütleb.

Näiteks oli maikuu lõpus veetase - 35 cm, seda vana, Kroonlinna nulli järgi. Amsterdami nulli järgi ca 20 sm vähem.  Aga ega vesi küsi mis nulli järgi sa mõõdad. Tuuled olid valdavalt idast või põhjakaarest. Need siinkandis veed alla viivad. Nii võis Loode ja Mändjala kandis jalutada liivarannal nagu kõrbes.

Pildi napsas Sapheira, LK foorumist

Perekond ootab isaslinnu saabumist jahisaagiga

Kalakotkas      Pandion haliaetus

Looduskalendri avalehe päises paistab kalakotkaste kaamera „hallis“ aknas. Klikkige sinna julgelt, kaamera töötab – eks viga saab likvideeritud.

Vanema ja noorema kotkapoja vanusevahe on neli päeva: kooruti vastavalt 4, 6. ja 8. juunil ja suuruse vahe on tähelepanelikule märgatav.

Lennuvõimeliseks saavad kotkapojad umbes kuu aja pärast.

Veebikaamera pilt ja video Svenja, LK foorumist

Isaslind Karl poegi toitmas

Must-toonekurg         Ciconia nigra

Kurepoegadel jääb udusulgi nii enese, kui ajaviiteks õdede-vendade nakitsemisega üha vähemaks nõnda vabanetakse ka pesas olevatest parasiitidest ja lindudel neid jagub. Vanemaid mõned päevad nooremaid saab nägemise järgi eraldada noka pikkuse järgi.

Pesaelu kestab kurepoegadel pikalt. Umbes kolme nädala pärast hakatakse lennuharjutustega pihta, siis läheb elu jälle omamoodi huvitavaks.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Põdrakanepimaastik. Otepää kõrgustik

Suurim üllataja on sel aastal taimestik. Kui varakevadel ei jõudnud me sooja jõudmist kuidagi ära oodata ja vihm tundus igavesti sadama jäävat, siis praegu on loodus seitsmepenikoorma saabastes käinud. Paljud taimed, mis muidu juulis õitsevad, olid jaanipäeval täisõites.

Põdrakanepi küünlad lõõmavad, vesihernes kikitab tiigiveest püünispaunakeste kohal kollaseid õisi, soovõhk on oma kallaõied valla löönud. Ja rabarahvas kinnitab, et murakad kikitavad juba punaseid marjanupse. Muidugi on metsasügavuses kuldamas kukeseened, „Nii vara!“ jääb vaid öelda.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Seksuaalse suunitlusega käitumist samast soost isendite vahel – selga ronimist, kopuleerumist, partneri võrgutamist – on täheldatud mitmel linnuliigil ning enamasti emaslindude puhul. Partnerid võivad sugeda teineteise sulestikku, ehitada või jagada pesa ning isegi mune haududa. Isaslindude vahel toimunud suguakte on teada vähemalt 93 linnuliigil, millest vaid 18 juhul (19%) on kindlaks tehtud ka püsisuhtes olevad paarid; sagedamini leidub isaslindude paare haneliste (Anseriformes) ja suulaliste (Suliformes) seas. Harvad on aga teated isaslindude ühisest pesitsusüritusest.

Foto Arne Ader

Metsise pesa

Eesti Loodusmuuseumi kauaoodatud Suvemuuseum tuleb taas ning alustab juba 28. juunil. 5-10-aastastele lastele suunatud iganädalane sündmus pakub sel aastal põnevat avastamist dinosaurustest vihmaussideni ja teadlasetööst aardeküttimiseni.

Suvemuuseum toimub 28. juunist 23. augustini neljapäeviti kell 12-14. Igal toimumiskorral on erinev teema ning kahe tunni sisse mahub mitmeid mängulisi tegevusi, mis käsitletavat teemat avavad.

Igal Suvemuuseumi toimumiskorral on osalejate arv piiratud – kindlusta endale koht ostes pilet loodusmuuseumi kodulehelt: www.loodusmuuseum.ee

Ülevaate koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart

Õitsev  harilik  põisrohi  niidetud  murul  

Esmaspäev  oli  kuuma  ilmaga.  Maksimaalne  õhutemperatuur  tõusis  25  kraadini.  Põud  jätkus.  Lähenevast  ilmamuutusest  andis  märku  tugevaks  (iiliti  12  m/s)  muutunud  tuul,  mis  järgmisel  päeval  paisus  veelgi  tugevamaks  (maksimaalne  kiirus  15  m/s).

Teisipäeva  lõunapaiku  hakkas  sadama,  kuid  vihma  tuli  kahjuks  siin  kandis  väga  vähe  (ööpäevaga  üks  mm).  Selline  väike  vihm  suutis  ainult  lehti  niisutada  ja  kuivas  tuulega  kiiresti  ära. 

Kolmapäevaks  olid  ristiku  ja  mitmete  teiste  taimede  lehed  uuesti  närbunud. 

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Harilik härghein

Jaanipäeva lõkked on nüüd tuhaks põlenud. Tuhanded hiilgavad jaaniussid endale kaaslase leidnud.

Aga midagi kaunist on jaanipäevast meile veel jäänud. Need on jaanililled. Lilled, mille värvikirevuses kohtuvad öö ja päev, just niisamuti nagu jaaniajal kohtuvad koit ja hämarik.

Jaanililleks kutsus vanarahvas harilikku härgheina, vanema nimega ka “päris kuupäevalille”.

Mõne taime vanema nime juurde oleks meie botaanikud taimedele teaduslikke nimesid andes võinud jäädagi, sest “kuupäevalille” nimes kohtuvad tõesti öö ja päev – härgheina kõrglehed on tumelillad nagu öö ja tema õied tulikollased nagu kuum päike.

EOÜ annab teada

Uus Hirundo number on juubelihõnguline, kuna täitunud on ainsa eestikeelse linnuteadusajakirja 30. tegevusaasta. Sedapuhku pöörataksegi rohkem tähelepanu ajakirjale endale: ajakirja sünniloole, rollile teaduses ja EOÜ tegevuses. Lisaks saab  lugeda kaelus-turteltuvi elupaigakasutuse kohta, Soome lahe avamere lindude inventuuri tulemustest ning põllulindude arvukuse muutustest Eestis aastatel 1984 - 2017. 

Ajakirja saab lugeda veebist: LINK