Harilik toomingas       Padus avium

Toominga õitsemise aegu tolmeldatud õitest on küpsenud mustad ja läikivad marjad.

Toomingamarjad on täiesti söödavad: maitselt hapukad, suure C-vitamiini sisaldusega ja organismile päris kasulikud. Kuid parkainete rikkad, muutes söömisel suu „paksuks“.

Iga vilja sees on suur ja kivikõva kestaga luuvili – rahvakeeli seeme, mille sisu on mürgine. Kui peaksimegi seemnekivi alla neelame ei juhtu midagi hirmsat - „kivi“ meie seedetraktis lihtsalt ei lagune.

Tänavu kahjustas võrgendikoi toomingaid suht vähemärgatavalt ja rohkem Põhja-Eestis.

Emakala ehk kiviluts          Zoarces viviparus

Just pulmaaeg ongi sobiv võrdlus imetajatega, aga lugu on järgmine.

Isaskala viljastab marja emaskalas kehasiseselt ja emaskala munasarjas arenevad marjateradest maimud. Niisiis on kiviluts vivipaarne kala ehk meie ainuke elussünnitaja.

Kiivitaja       Vanellus vanellus

Juba paari nädala jagu liiguvad rannikul ringi kiivitajate salgad ja liigutakse rannikut pidi lääne suunas - meil pesitsenud kiivitajate ränne on alanud. Võime arvata, et tänavu pesitses meil umbes viiskümmend tuhat kiivitajapaari ja nüüd lisaks tänavused ilmakodanikud

Vanarahvas ütles, et kui augusti esimene nädal on palav, tuleb pikk ja külm talv ning lumi jääb kevadel kauaks maha.

Tänapäeva ilmatargad on seekord veidi oma suveennustustest ehmunud ja ei julgegi nii pikki prognoose ette võtta.

Küll tundub, et kogu loodus polsterdab end praegu vatiga. Ohakate viljatupsud on suured ja pehmed, põdrakanepi viljavill nagu suur udusulgede mägi. Maapinnale on tekkinud kuluhein, kuiv, mis kuiv. Vett pole mõnes Eestimaa kohas tulnud juba kolm kuud ja maad kaevates avastad, et nii sügavale kui kaevata suudad, on see tuhkkuiv.

Kotkapoeg valis omale koha veebikaamera kõrvale

Suur-konnakotkas        Aquila clanga v. Clanga clanga

Must-toonekurg          Ciconia nigra     

Nagu igal aastal jäävad emaslinnu pesakülastused juulikuus harvemaks kuni märkame ühel päeval, et ta polegi enam paar päeva pesal käinud – nõnda ta suundubki rändele.

Viimast korda nägime kolmandat kurepoega samal päeval, kui neil täitus vanuseks kaks ja pool kuud. On olnud varasematel aastatelgi juhuseid, kus hulkuma läinud noorlind on naasnud pesale nelja päeva möödudes…

Maakodu rõdul istudes ajab mind kogu aeg oma häälega segadusse üks lind. Kes vilistab. Ja segadusse ajab seepärast, et kaks lindu lasevad seal üsna sarnast vilet.

Kui Tammetsõõri pühapaigast tuleb justkui hüpates-lennuga üks vilet puhuv suurem lind, siis on see pasknäär.Aga see teine, kes vahel kõrgel puudelatvades ja vahel üleoja heinamaal vilet laseb, otsekui kiljub, see on hiireviu.

Hiireviu tuleb peale seda, kui heinamaalt saab hein niidetud, ka selle toki otsa istuma, mis pandud traktorile märgiks suurt kivi näitama.

Kalakotkas        Pandion haliaetus

Kõigi kotkapoegade vanuseks sai kaks kuud – aeg lendab.

Isaslind Ivo suudab nii peret toita, kui noorlindudele vajalikke kotkatarkusi edasi anda. Aga pojad arenevad silmnähtavalt ja kiirustavad isaslinnu saabudes söömaaegadeks pesale.

Kalapüügiga noorlinnud veel hakkama ei saada see on teiste kalakotkapesade läheduses liikunule selge.

Kuumadel  päevadel  võis  haritud  põldudel  näha  tolmukeeriseid  

Kuni  neljapäevani  püsis  väga  kuum  ilm.  Maksimaalsed  õhutemperatuurid  tõusid  päeviti  31...32  kraadini.  Ka  ööd  olid  väga  soojad.  Minimaalsed  õhutemperatuurid  langesid  19...20  kraadini,  mistõttu  elamutes  ei  jõudnud  toad  öö  jooksul  päevasest  leitsakust  maha  jahtuda.  Ööpäeva  keskmiseks  õhutemperatuuriks  arvutati  esmaspäevast  neljapäevani  24...26  kraadi.  

Toomingal  on  lehed  värvunud  ja  lehestik  hõrenenud  

Eelmisel nädalal rääkisin oma liblikaaiast ja mõtlesin, et liblikatest ma sel suvel enam ei räägi. Sest õues on nii palju olendeid, kes aina hõikavad: “Räägi minust! Räägi minust!” Sigur ja viud, piiritajapojad, kes kohe oma esimese lennu teevad ja takjatutid, millega nii mõnus takjasõda mängida.

Aga Võtikvere raamatulaadal tuli mu juurde mitu inimest, kes õhinal admiralidest rääkisid. Ja pidin tunnistama, et ega ma neist ise suurt ei tea, ainult seda, et nad rändliblikad on ja et nad veidi admiralide kolmnurksete vormimütside moodi välja näevad. Tumepruunid, ilusate uhkete oranžide triipude ja valgete tärnidega tiivatipul.

Helistasin siis jälle liblikateadlasele, kes mu meelest kõige paremini liblikaid tunneb – Urmas Tartesele.