august 2018

Fotod Tiit Hunt

Rannailmad kestavad. Põhjaranniku veesoojus jääb alla kümne kraadi, kuid peaks lähipäevadel oluliselt soojenema. See eest läänerannikul alla kahekümne viie kraadist vett naljalt polegi.

Randades uurivad lapsed vanematelt inimestelt üpris sageli kaldaliivale uhutud karbipoolmete kohta: kus need loomad elavad ja mida teevad?

Meie merevees elutsevate karpide poolmed on ühendatud lukusidemega ning karbid kontrollivad neid sulgurlihaste abil. Vees on karpide poolmed veidi avatud, et vesi ja muidugi seal leiduv plankton ning hapnik karbiservades olevate „ripsmetega“ saaks kenasti omandatud. Karp suleb vähimagi ohu puhul koheselt oma karbipoolmed.

Fotod Urmas Tartes ja Arne Ader

Rohetäpikud paarituvad

Rohetäpik       Argynnis paphia

Augusti keskpaigani lendlevad graatsilised rohutäpikud kindlasti ringi nii metsateedel, kui - sihtidel, niitudel või lagendikel.

Iseloomulikult kiire ning liugleva lennuga suured liblikad (tiibade siruulatust 55 kuni 65 mm). Kes korra rohetäpiku määranud, sellele on nad juba kaugelt äratuntavad.

Rohetäpikud on tähelepandavalt heledama tiibade alaküljega - rohe-kollaka hõbejate ristvöötidega.

Foto Kalle Rahu

Tähistaevas

XXIII astronoomiahuviliste kokkutulek toimub 8.–12. augustil Valgamaal Lüllemäel (loengud kultuurimajas, vaatlused kooli staadionil, registreerimine ja majutus spordikeskuses).

Toimuvad ettekanded, vaatlused, Urmas Sisaski ja Curly Stringsi kontserdid, giidiga matk, Lüllemäe observatooriumi külastus, päikesevarjutuse vaatlemine, meenutused eelmise aasta päikesevarjutusest ja muud huvitavat.

Toimub ka Eesti Astronoomia Seltsi koosolek.

Ürituste ajakava, lisainfo ja registreerimine: LINK

Võimalusel palume registreeruda 5. augustiks.

Kohtumiseni kokkutulekul!

Korraldajate nimel

Martin Mark

Linnuvaatleja annab teada

Linnuvaatleja 2018. aasta kümnevoorulise määramisvõistluse 6. voorus oli 107 osalejat, kellest algajaid 80 ja edasijõudnuid 27. Algajate raskusastmes vastas kõigile viiele küsimusele õigesti 11 ja edasijõudnutest 9 osalejat.

Kuuenda vooru vastuseid koos selgitustega saab vaadata küsimuste juurest: 

algajad: LINK

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Soolikarohi

Loodus hakkab tasapisi muutuma aina kollasemaks. Ja mitte ainult kaselehed ja kõrred ei lähe kollaseks, vaid õitsema on hakanud üks vägev kollaste õitega taim – soolikarohi.

Soolikarohtu võime leida kõikjalt: teede äärest, mererannalt, praegu on teda ka hästi ohtralt Eesti Rahva Muuseumi ümbruse jäätmaadel.

Ja kuigi kaugelt ei pruugi see taim oma põua käes veidi sorgu vajunud pihlakalehte meenutavate lehtedega väga kaunis näha, armume temasse, kui kükitame selle ligi meetrise lille kõrvale.

Veidi pisikesi krüsanteemiõisi meenutavad kuldsed õisikunupsud on nagu kuldsed marjad. Päeval säravad nad nagu päikesed, ööselgi on need kuldsed, justkui sarikasse koondunud korvõisikud, kaugele näha.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Jõevähk

1. kuni 31. augustini kestva püügihooaja vältel saab jõevähki püüda 14 maakonnas. Püügiks on vaja osta kalastuskaart.

Kuigi kalastuskaartide müük algas juba 1. juulil, on neid võimalik osta veel kõigisse püügipiirkondadesse peale Hiiu- ja Saaremaa ning Pangodi järve Tartumaal. Internetis saab loa osta aadressilt pilet.ee ning selle võimaluse puudumisel ka Keskkonnaameti maakondlikest esindustest. Kalastuskaardi taotlemise ja püügireeglite kohta saab lähemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

Veebikaamera pilt IceAge, LK foorumist

Isaslind Tõnni toodud suuremat sorti saak, millega kotkapoeg iseseisvalt hästi hakkama saab

Suur-konnakotkas         Aquila clanga v. Clanga clanga

Suur ja kena noorlind, kelle eest vanalinnud Tõnn ja Tiiu kenasti hoolt kannavad.

Lugude autor Kristel Vilbaste loeb tekste ka Vikerraadios

Foto Arne Ader

Raudrohi

Äike vallandab õues ajutise külmahoo, kogu loodus „külmetab“ 20 soojakraadi juures. Kuid naerev päike puistab päeval pilveaugust jälle troopilist kuumust ning liblikatants mu aialilledel läheb käima.