august 2018

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kobras on inimese järel teine maismaaökosüsteemide ümberkujundaja: tammidega veetaset reguleeriv kobras muudab kohalikku loomastikku ja mitmekesistab maastikku. Eelise saavad veelise eluviisiga organismid ning sageli laiendavad uued madalaveelised alad veelindude toitumisvõimalusi. Kas aga kobraste tegevuse tulemusena tekkivad aeglase vooluga või lausa seisva veega alad on veelindudele pesitsemiseks atraktiivsed?

Foto Arne Ader

Harilik pune         Origanum vulgare

Kuivadel ehk tänavu põuastel niitudel levitab pune oma vürtsist aroomi. Tugevakasvuline puhmas on meie looduses vaid paiguti levinud.

Pune õied moodustavad kännase, lehed väikese rootsuga ning ümarad. Välimikult võime segi ajada mõnede müntidega, aga lõhn reedab pune alati.

ERR arhiiv

Eesti Telefilm 1993

Vaata filmi: LINK

Käsikiri ja teostus Rein Maran, helilooja Peeter Vähi.

Üle veerandsaja aasta tagune film valmis tol ajal inimtühjal Suur Tütarsaarel leidunud lagritsakolooniast ja selle aastaringist.

Huvitav film ja mõtisklusaines. Head vaatamist.

Veebikaamera pilt UteL, LK foorumist

Pesa läheduses käivad lennuharjutused ka päevasel ajal

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Emaslind Katit pole näha augusti algusest, aga nii vaikselt lahkumine must-toonekurgede emaslindudel käibki.

Nälg on see, mis noorlinnud tegutsema ajab sest isaslind Karli paaris söötmiskorrast päevas suureks sirgunud noortele enam ei piisa. Tuleb hakata oma instinktide najal tegutsema ja toimetama.

Keskkonnaamet annab teada

Foto Elmo Riig

Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivale jäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke

Pikalt kestev põud ning kõrged veetemperatuurid on pannud vee-elustiku kohati väga raskesse olukorda. Üldjuhul ei jää kuivalejäänud kalad ka inimese sekkumisel ellu, küll aga on võimalik päästa jõevähke. Keskkonnaamet palub teada anda, kui märgatakse kuivalejäänud veekogusid ning hukkunud kalu ja vähke.

Linnuvaatleja annab teada, www.linnuvaatleja.ee

Umbes pool maailma hallpea-albatrossidest (Thalassarche chrysostoma) pesitseb Atlandi ookeani lõunaosas asuval Lõuna-Georgia saarel. Nende lindude arvukus väheneb aga kiiremini kui ühelgi teisel albatrossiliigil: viimasel kümnendil lausa 5% aastas ning rõngastatud lindude taaspüükidest selgub, et kõige rohkem hukkub hallpea-albatrosse esimestel aastatel pärast lennuvõimestumist.

Hallpea-albatrossi poeg / foto: Ben Tullis (wikimedia commons)

Fotod Arne Ader

Päevapaabusilm kuldvitsal

Päevapaabusilm       Inachis io

Vähem, kui sajandi eest olid päevapaabusilmad Eestis üpris haruldased - tänaseks täiesti tavalised meie looduses. Juba eemalt äratuntavad, tänu omapärasele välimikule ja tublisid lendajaid kohtame nii metsa-, kui kultuurmaastikel.

Looderannikul märkasin esimesi, teise põlvkonna valmikuid lendlemas juba juulikuus – tänavune suvi on liblikapõlvkondade arengut kiirustanud.