jaanuar 2020

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXIV osa

Postitas Looduskalender - R, 31.01.2020 - 11.56

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.84. Laelatu puisniit

546 liiki soontaimi ja üle 30 samblaliigi. Liigirikkaim taimekooslus nii Eestis,  kui kogu Põhja-Euroopas. Ühel ruutmeetri kuni 76 taimeliiki.

Botaanik Toomas Kukk. Laelatu puisniidu liigirikkus väheneb: LINK

 

Laugas. Kuresoo

Laugas. Kuresoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 85. Suurim raba.

On tulnud tammede aeg

Postitas Looduskalender - R, 31.01.2020 - 09.09

Kirjutas Ants Varblane

Foto Arne Ader

Millenniumitamm Ranna külas

Millenniumitamm Ranna külas ( www.loodusemees.ee )

 

Harilik tamm      Quercus robur

 

Lumeta talv võimaldab minna tammelehtede alt otsima tammetõrusid, mida linnud ja loomad ei ole veel ära söönud.

Tammetõrud lausa ootavad, et keegi tuleks ja viiks nad sinna, kus nad saavad uut metsapõlve alustada.

Tamme kasvatamiseks sobivad kohad, kus öökülma oht on väiksem. Kõigile tuttavad jänesekapsas, sinilill ja naat on need taimed, mis viitavad tammele sobivale kasvukohale.

„Hoia, mida armastad“ - Eesti looduskaitse 110

Postitas Looduskalender - N, 30.01.2020 - 14.48

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Esimene Eesti looduskaitseala loodi 110. aasta eest Vaika saartel Saaremaal.

Olulisemast Vilsandi linnuriigi ajaloos: LINK

Tänaseks on Eestis kaitse all 19,4% maismaast ja 28% veealadest. Meil on:

• 450 kaitseala
• 319 hoiuala
• 1553 püsielupaika
• 512 kaitsealust parki
• 1066 kaitstavat looduse üksikobjekti
• 23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti

Kaitsealuseid liike on Eestis 568:

I   katsekategooriasse kuulub 64

II  kategooriasse 267

III kategooriasse 237 liiki

Eesti Looduskaitse juubeliaasta tunnuslauseks on: „Hoia, mida armastad“.

Verevate karikseente viljakehad

Postitas Looduskalender - N, 30.01.2020 - 11.11

Telefonipilt Kristel Vilbaste

Verev karikseen allika kõrval ja neid kasvas tärganud naatide vahel palju

Karikseene nimega on toimunud aegade jooksul hulk segadusi.

Seen oli alul Eestis määratud kui Sarcoscyha coccinea ja nimetatud erkpunase värvi järgi verevaks karikseeneks. Eoste idanemise, aga ka molekulaarsete tunnuste põhjalikumal uurimisel selgus, et meie seeneliigiks on tegelikult Sarcoscypha austriaca.

Ja nii nimetasidki mükoloogid  seene harilikuks karikseeneks sest on meie lepikute täiesti harilik: kevaditi kasvab neid lepikutes massiliselt.

Aasta looma pidulik väljakuulutamine: Nahkhiireõhtu

Postitas Looduskalender - K, 29.01.2020 - 12.12

Tallinna Loomaaed annab teada

Tänavune aasta loom on nahkhiir.

Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 18 toimub Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150) aasta looma avaõhtu, kus tähelepanu keskmes on käsitiivalised ja eeskätt Eesti nahikud.

Avasündmusel kuuleme lähemalt meie käsitiivaliste elust Eestis ning tutvustame, milliseid ettevõtmisi on aasta jooksul oodata: loodusgiidide koolitused, matkad, näitused ja traditsiooniline koolilaste luulevõistlus.

Nahkhiireõhtu kava:

Fred Jüssi - 85, Tervist ja õnne!

Postitas Looduskalender - K, 29.01.2020 - 10.10

Kuvatõmmis äsja ekraanidele jõudnud filmist „Olemise ilu“

Fred on sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938. aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. 1953. aastal lõpetas Tallinna 20.keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli, bioloog-zooloogi erialal 1958 aastal. 

Juubilari esimene töökoht oli Hiiumaal, kus ta õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat. Hiljem töötas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis, 1962.aastal läks aga Looduskaitse Valitsuse inspektoriks.

Selles ametkonnas jätkas Fred Jüssi läbi kõikvõimalike nimemuutuste ja ümberkorralduste aastani 1975. Sellest ajast vabakutseline publitsist ja looduse populariseerija, jäädes enda sõnul eelkõige ikka zooloogiks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.