jaanuar 2020

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Laelatu puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.84. Laelatu puisniit

546 liiki soontaimi ja üle 30 samblaliigi. Liigirikkaim taimekooslus nii Eestis,  kui kogu Põhja-Euroopas. Ühel ruutmeetri kuni 76 taimeliiki.

Botaanik Toomas Kukk. Laelatu puisniidu liigirikkus väheneb: LINK

Laugas. Kuresoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 85. Suurim raba.

Kirjutas Ants Varblane

Foto Arne Ader

Millenniumitamm Ranna külas ( www.loodusemees.ee )

Harilik tamm      Quercus robur

Lumeta talv võimaldab minna tammelehtede alt otsima tammetõrusid, mida linnud ja loomad ei ole veel ära söönud.

Tammetõrud lausa ootavad, et keegi tuleks ja viiks nad sinna, kus nad saavad uut metsapõlve alustada.

Tamme kasvatamiseks sobivad kohad, kus öökülma oht on väiksem. Kõigile tuttavad jänesekapsas, sinilill ja naat on need taimed, mis viitavad tammele sobivale kasvukohale.

Video Allar Maripuu 

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Esimene Eesti looduskaitseala loodi 110. aasta eest Vaika saartel Saaremaal.

Olulisemast Vilsandi linnuriigi ajaloos: LINK

Tänaseks on Eestis kaitse all 19,4% maismaast ja 28% veealadest. Meil on:

• 450 kaitseala
• 319 hoiuala
• 1553 püsielupaika
• 512 kaitsealust parki
• 1066 kaitstavat looduse üksikobjekti
• 23 kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavat loodusobjekti

Kaitsealuseid liike on Eestis 568:

I   katsekategooriasse kuulub 64

II  kategooriasse 267

III kategooriasse 237 liiki

Eesti Looduskaitse juubeliaasta tunnuslauseks on: „Hoia, mida armastad“.

Foto eElurikkus

Merikilk         Saduria entomon ehk Mesidotea entomon

Tänavu talvel, kui merel pole jääkaant ja ilmad sageli tormised võib neid suuri kakandilisi leida lainete poolt välja uhutud mereheite vallidest.

Telefonipilt Kristel Vilbaste

Verev karikseen allika kõrval ja neid kasvas tärganud naatide vahel palju

Karikseene nimega on toimunud aegade jooksul hulk segadusi.

Seen oli alul Eestis määratud kui Sarcoscyha coccinea ja nimetatud erkpunase värvi järgi verevaks karikseeneks. Eoste idanemise, aga ka molekulaarsete tunnuste põhjalikumal uurimisel selgus, et meie seeneliigiks on tegelikult Sarcoscypha austriaca.

Ja nii nimetasidki mükoloogid  seene harilikuks karikseeneks sest on meie lepikute täiesti harilik: kevaditi kasvab neid lepikutes massiliselt.

Tallinna Loomaaed annab teada

Tänavune aasta loom on nahkhiir.

Neljapäeval, 30. jaanuaril kell 18 toimub Tallinna loomaaia keskkonnahariduskeskuses (Ehitajate tee 150) aasta looma avaõhtu, kus tähelepanu keskmes on käsitiivalised ja eeskätt Eesti nahikud.

Avasündmusel kuuleme lähemalt meie käsitiivaliste elust Eestis ning tutvustame, milliseid ettevõtmisi on aasta jooksul oodata: loodusgiidide koolitused, matkad, näitused ja traditsiooniline koolilaste luulevõistlus.

Nahkhiireõhtu kava:

Telefoniga pildistas 28. jaanuaril Ilmamäel Kristel Vilbaste  

Kuvatõmmis äsja ekraanidele jõudnud filmist „Olemise ilu“

Fred on sündinud 29.jaanuaril 1935 Hollandi Lääne-Indias, Kariibi meres asuval Aruba saarel. 1938. aastal tuli perekond vanemate kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. 1953. aastal lõpetas Tallinna 20.keskkooli ja Tartu Riikliku Ülikooli, bioloog-zooloogi erialal 1958 aastal. 

Juubilari esimene töökoht oli Hiiumaal, kus ta õpetas Emmaste lastele bioloogiat, keemiat ja geograafiat. Hiljem töötas TA Eksperimentaalbioloogia Instituudis, 1962.aastal läks aga Looduskaitse Valitsuse inspektoriks.

Selles ametkonnas jätkas Fred Jüssi läbi kõikvõimalike nimemuutuste ja ümberkorralduste aastani 1975. Sellest ajast vabakutseline publitsist ja looduse populariseerija, jäädes enda sõnul eelkõige ikka zooloogiks.

Ülekande võimaldab Teetormaja

Klõpsa pildil, otsepilt avaneb Youtube´i keskkonnas

otsestriim | uudised | foorum

Hallhüljeste poegimise aeg on alanud.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Metsakäharik kuusiku all
Ilmad püsisid jätkuvalt normist soojematena, aga muutlikena.

Keskmine õhutemperatuur kõikus -0,4...5,0 °C piires. Maksimaalne õhutemperatuur tõusis kolmel päeval üle viie kraadi, ulatudes teisipäeval 6,5 °C. Nädala minimaalne õhutemperatuur (-3,1 °C) registreeriti neljapäeval.

Mustrid jäätunud loigul

Sageli kattusid veeloigud hommikuks jääga, maapind külmus pinnalt, teed muutusid libedaks. Kolmel hommikul tekkis maapinnale hall.

Linnuvaatleja teadusuudis, www.linnuvaatleja.ee

Kalad, kalmaarid ja koorikloomad on toiduks miljonitele lindudele ning inimestele – toidurohkuse korral saavad teineteise kõrval hakkama paljud liigid. Kuid toidu vähenedes muutuvad erinevad liigid nagu merelinnud ja inimene konkurentideks. Tänapäevaste püügilaevadega on võimalik lühikese ajaga suur hulk loomust püüda ning seeläbi merelindude arvukust piirata.

Merelinnud on kalalaevade igapäevased saatjad. / Foto: William Randle, Flickr.com

Eesti Ornitoloogiaühing annab teada

Pildi talilinnukaamerast napsas IceAge, LK foorumist

Nädalavahetusel, 24.–26. jaanuaril toimunud talvisel aialinnuvaatlusel nägid osalejad esialgsetel andmetel üle 22 000 linnu vähemalt 60 liigist.

Esmaspäeva hommikuks olid oma andmed ornitoloogiaühingule edastanud 1200 linnusõpra, kes tegid vaatlusi 700 paigas üle Eesti. Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas viiendiku vaadeldud lindude koguarvust. Esiviisikusse mahtusid veel põldvarblane, siisike, rohevint ja hallvares. Tavapärasest rohkem kohati hallrästaid, samuti leiti üks haruldane talvituja mustpea-põõsalind.

Foto: National Museum Wales

Merekarp

Merekarp       Rangia cuneata

Mehhiko lahte peetakse nimetatud liigi , Teadaolevalt leiti võõrliiki Euroopas esmakordselt 2005. aastal Antwerpeni sadamas. Sealt levis liik Belgia rannikule ja juba viis aastat hiljem Läänemerre, leiti Visla jõe suudmealalt. Esmaleid Pärnu lahes oli 2014.aastal  ja möödunus aastal juba Soome lahe idaosas.

Keskkonnaamet annab teada

Keskkonnaameti tellimusel valminud trükised on sissejuhatavaks infoallikaks kaitsealade külastajatele. Neis on kirjeldatud kaitsealade olulisemad väärtused - nii loodus kui kultuuripärand ning soovitused, kuidas neid väärtusi tundma õppida ja juhised, kuidas neid hoida.