Mai 2021

Kevadsuvise metsaraie olukorrast

Pöördumise koostas SA Keskkonnateabe Ühendus

Pöördumine on saadetud nii keskkonnaministeeriumile ja allasutustele, teadlastele, keskkonnaorganisatsioonidele, meediale, jt.

Metsatee

Metsatee. Foto Arne Ader

19.05.2021 Postimehes avaldatud Ülle Harju uudises "Pretsedent: kohus peatas metsaraie lindude pesitsusajaks" (https://www.postimees.ee/7251368/pretsedent-kohus-peatas-metsaraie-lindude-pesitsusajaks) ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder:

"Looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, seetõttu pole seda vaja ekstra piirata".

Peaks olema üldteada, et metsades (eriti "raieküpsetes", ehk veidi vanemates metsades) pigem on linde kui ei ole, mis tähendab, et metsade puhul võib pigem eeldada lindude pesitsemist kui mittepesitsemist.

Linnulauluraadio päeva lind - suur-kirjurähn (video)

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video LK team

Suur-kirjurähn

Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

 

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

 

Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.

Esimene kotkapoeg koorub

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Emaslind Iirise tähelepaneliku pilgu all

 

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

 

Päikeseloojangu aegu, kell 22.15 tegeles esimene kotkapoeg koorumisega – tore vaatepilt Kalakotkakaamera2 pesas.

Tegelikult ootasime koorumist homme, ülehomme. Tuletame meelde, et emaslind Iiris munes 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil ja haudeajaks rehkendatakse umbes 35 päeva.

Loodetavasti saame teise kalakotkakaamera tööle enne 27. maid, et Miina ja Marko pesas koorumise algust näha.

Keskkonnaühendused: väärtusliku põllumajandusmaa eelnõu tuleb tagasi lükata

Eestimaa Looduse Fond

Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Keskkonnaõiguse Keskus

Eesti Roheline Liikumine

Eesti Ornitoloogiaühing

Balti Keskkonnafoorum

Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”

MTÜ Läänerannik

Nõmme Tee Selts

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

 

Foto Arne Ader

 Tammed põllul. Salevere, Matsalu

Tammed põllul. Salevere, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.

Üleskutse taksonoomidele ja harrastusteadlastele

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

Foto Urmas Tartes

Metsakuklased toidavad üksteist

Metsakuklased toidavad üksteist ( www.loodusemees.ee )

Euroopa Liidu rahastatud algatus ‘Taksonoomide punane nimekiri’ käivitas oma registreerimisportaali ja kutsub üles professionaale ning harrastusteadlasi end registreeruma valdkonna eksperdiks. Eesmärk on luua Euroopa taksonoomiaekspertide andmebaas rõhuasetusega putukatundjatele. 

Registreeritud andmete analüüs punase nimestiku liikide ohustatuse hindamise metoodikaga selgitab olemasolevate teadmiste suundumusi. See omakorda võimaldab teavitada poliitikakujundajaid hetkeseisust ning hinnata, kuidas tagada taksonoomia tulevik kui alus bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks Euroopas ja mujalgi. 

VIDEO: metsajänese toimetamistest

Video LK team

Foto Arne Ader

Valgejänese toimetamised neljapäeval

 

Valgejänes       Lepus timidus

 

Võrdluseks halljänestele arutleme veidi väiksemate valgejäneste teemal, keda lagedatel kultuurmaastikel ei kohta.

Valgejäneste elupaigaks sobivad metsad, eelistatult kuuse alusmetsaga segametsad, aga ka soo- ning rabaservade metsad. Saartel ja Lääne-Eestis kadastikud.

VIDEO: kultuurmaastike asukad

Illustreeriv materjal LK team

 

Halljänes      Lepus europaeus

 

Halljänesed kannavad suvekasukat aprillikuu teisest poolest, aga kasukavärvid on üpris erinevad  ehk tegelikult võiks öelda, et iga loom näeb veidi omamoodi välja. Kehapikkust täiskasvanud loomadel üle poole meetri, suurtel isasloomadel isegi kuni paarkümmend sentimeetrit rohkem, saba sellest umbes kümne sentimeetrine ja halljäneste keskmine kaal kõigub mõlemal pool viit kilo.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.