Mai 2021

Veebikaamera kuvatõmmis Balistar, LK foorumist

Foto VikipeediA

Keda Karl II on Karula kandi ojadest kurepoegadele toonud ojasilmne

Ojasilm      Lampetra planeri

Lõuna-Eesti väikestes jõgedes ja ojades täiseti tavaline ning arvukas liik, sarnane suuremale jõesilmule. Pikkust kümnest kuni kaheksateist sentimeetrini.

Ojasilmu ilma soomusteta limase naha värvus erineb päris tugevalt erinevate jõgede asukate vahel – üldistavalt selg tumedavärviline, kõht kollakasvalge. Silmade taga seitse lõpuseava.

Veebikaame kuvatõmmis Michi ja videoklipp Liz, LK foorumist

Must-toonekurg          Ciconia nigra

Varahommikul oli esimene kurepoeg pesas koorunud veidi peale kella seitset ja teine koorus õhtupoolikul veidi enne kella kuut.

Eestimaa Looduse Fond annab teada

Foto Arne Ader

Kärnkonnapaar ületab maanteed ( www.loodusemees.ee )

Vabatahtlikud päästsid sel kevadel maanteedelt 21 891 kevadrändel kahepaikset. Kümnendat korda toimunud kampaania „Konnad teel(t)“ raames viidi ligi kahe kuu jooksul läbi päästeaktsioone 29 kohas üle Eesti. Vabatahtlikud käisid terviseameti seatud ohutusreegleid järgides 516 korda konnasid üle kahepaiksetele eluohtlikke maanteelõikude aitamas.

“Vaatamata tavatutele oludele ei pidanud hulk inimesi paljuks tulla Eesti eri paigus hilisõhtuti teede äärde, et looduskaitse all olevaid loomakesi aidata. See teeb südame soojaks ning kinnitab, et inimestele pakub huvi ning läheb korda meie looduses toimuv.

Suur aitäh kõigile vabatahtlikele,” ütles algatuse “Konnad teel(t)” eestvedaja Henry Timusk.

Fotod Arne Ader

Metsvindi pesa ( www.loodusemees.ee )

Metsvint        Fringilla coelebs

Meie looduse arvukaimad pesitsejad, hinnanguliselt kuni kaks miljonit paari. Metsvinte, kes inimestega kenasti kohanenud võime kohata igas metsatukas või pargis.

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Ilmateenistuse kaart

Pildistas Ivo Kruusamägi

27.05.2021 10:00 EEST 2021-05-27T7:00 UTC

HBM mudel annab merevee taseme (EH2000 kõrgussüsteemis) võimaliku muutumise suuna ja suuruse ja ei ole mõeldud asendama vaatlusandmeid. Reaalselt mõõdetud veetasemete väärtused leiab: www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart. Mudel uueneb kord päevas kell 8.30 UTC

Rekord nr. 300           Merevee taseme mõõtmistest

Kõrgeimaks ja madalaimaks merevee tasemeks on registreeritud Kroonlinna nulli järgi: 173 cm üle Kroonlinna nulli ja 136 cm allapoole nulli.

Kroonlinna veemõõdulati „nullpunkti“ määras 1840. aastal pikaajaliste mõõdistamiste tulemusena Michael von Reineke.

Illustreeriva materjali salvestas Liz, Lk foorumist

Kell on kümme minutit üle seitsme

Must-toonekurg           Ciconia nigra

Pesal veetis öö juba eilsest hingamisaukudega ja häälitsevaid mune soojendades isaslind Karl II.

Emaslind Kaia saabus pesale kell veerand kuus ja vahetas isaslinnu pesal välja, kes pidas vajalikuks tuua veel pesamaterjali lisaks.

Mõlemad vanalinnud veeretasid pesas mune ja õhutasid pesapõhja, aga koorunuid kurepoegi veel polnud.

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Varahommikust saadik on kuulda, et munadest kostub piiksumist

Must-toonekurg       Ciconia nigra

Vaatame veidi ajas tagasi: emaslind Kaia mune 24, 26, 28 ja 30. aprillil. Üks muna pesas on purunenud, põhjused võivad olla äärmiselt erinevaid – jäävad ainult oletused.

Öise aja soojendas kolme muna emaslind Kaia, isalind Karl II saabus pesale veidi enne kella seitset.

Kaitsealade uudis

Pildistas K. Kingumets

Rannikuala Lahemaal ilmestavad poolsaared, lahed ja hulgaliselt väikesaari, millest suurim on Mohni saar

Ümmargused tähtpäevad ei ole Eesti rahvusparkide seas seni kuigi sage nähtus. Eesti kuuest rahvuspargist naudivad hiliseid kahekümnendaid Karula, Soomaa ja Vilsandi. Peagi jõuab meheikka ka Matsalu rahvuspark. Alutaguse teeb alles lapsesamme. Viiekümne aastaseks ei ole seni saanud veel ükski Eesti rahvuspark, kuid Lahemaal on see vaid loetud päevade küsimus.

1. juunil jõuab Eesti esimene rahvuspark poole sajandi verstapostini.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Talvike ( www.loodusemees.ee )

Talvike        Emberiza citrinella

Värvikalt erkkollase peasulestikuga on isaslinnud, emaslindude kogu sulestik paistab tuhmim ja vähemvärvikas. Talvikeste saba on pikk ja servmised suled valged ning sabaalune kastanpruun.

Toitutakse maapinnal ja talvisel ajal tegutseti salkades. Pesitsusajal jahitakse poegadele kõikvõimalikke putukaid.

Praegusel ajal laulab talvikese isaslind kenast ja kõlavalt, kas mõnel puuoksal või põõsal. Alustatakse umbes tund enne päikesetõusu ja lõpetatakse tavaliselt veidi enne päikese loojumist.

Veebikaamera kuvatõmmis Soolo, LK foorumist

Eile see võrgupundar pesasse toodi

Must-toonekurg        Ciconia nigra  

Kumb lindudest võrgupuntra tõi pole päris selge.

Jaanika ja Jan käivad toidupoolist jahtimas metsaojadest. Kui see peaks olema salapüüdja võrguräbal, mis värvi järgi otsustades ei ole UV kiirgusega rabedaks muutunud võib nimetatu nii vanalindudele, kui koorunud poegadele saatuslikuks saada.