Mai 2021

Illustreeriv materjal LK team

Kalakotka pesa elektriliini postil

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Virumaal pesitsevad kalakotkad sellisesse kohta rajatud pesas ehk linnud on läinud kergema vastupanu teed ja pidanud ehitist turvaliseks ja kindlaks. Mis veel oluline, et kalarikka veekogu lähedal.

Meie looduses võib tänavu pesitseda kuni sadakond kalakotkaste paari ja kõrgepingeliinide postidele rajatud väheseid pesi on täheldatud juba aastaid.

Foto Arne Ader

Rasvatihase pesa ( www.loodusemees.ee )

Rasvatihane       Parus major

Kõik tunnevad rasvatihast, seega lindude välimuse kirjeldamine on ülearune.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Must-kärbsenäpp ( www.loodusemees.ee )

Must-kärbsenäpp, varasemalt metstikk       Ficedula hypoleuca

 Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Emaskäbid punetavad kuusel

Esmaspäeva hommikupoolik oli veel päikseline ja maksimaalne õhutemperatuur tõusis enne lõunat 22 °C. Pärast lõunat pilvisus suurenes, esines äikest ja mitu tugevamat sajuhoogu. Äike tõi kaasa jahedate ja sajuste ilmade perioodi.

Eelmise nädala jooksul ei jäänud sajuta  ükski päev. Teisipäevast alates tõusid maksimaalsed õhutemperatuurid päeviti 12…16 kraadini. Tänu pilvisele taevale olid nädala esimesel poolel ööd soojad, 11 kraadile lähedase minimaalse temperatuuriga õhus.

Pildistas LK team

Foto Arne Ader

Karulauk

Karulauk       Allium rüsinum

Karulauku korjates on inimesed seda segi ajanud looduses kasvavate ja mürgiste sibullillede lehtedega, miile söömine on eluohtlik.

Praegusel ajal, kui õitsele on puhkenud harilik maikelluke ehk piibelehed (Convallaria majalis) on igati sobiv algajatel taimetarkadel omale taimede erisused selgeks teha.

Veebikaamera pildirida Sappheira, LK foorumist

Suurendatult pildid männikoore tükkide vahel annavad selgust juurde

Kalakotkas       Pandion haliaetus 

Varahommikul, enne kella poolt viit oli noorema kooruja keha veel munakoores ja vanalinnud ei abista kotkapoegi koorumisel sest sellega tõestatakse oma elujõulisus.

Vaata LK foorumi tänased arutlusi: LINK

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Margit Mõttus ja Arne Ader

Vette kukkunud piiritaja pärast sulgede kuivatamist ( www.loodusemees.ee )

Piiritaja ehk piirpääsuke        Apus apus

Pruunikasmustja sulestikuga piiritajate saabumine rändelt jääb maikuu keskpaigale, kui lendab juba toitumiseks piisavalt putukaid. Linnalinnalindudena neid ka märgatakse sest ka uute ehitiste juures leidub neile pesitsuskohti ja  seetõttu on ka arvukus suurenenud.

Video LK team

Foto Arne Ader

Teder      Tetrao tetrix

Mai keskel hakkab igapäevane tedremängu kõrgaeg läbi saama ja pisitasa vaibuma.

Varahommikune mäng algab praegusel ajal juba paar tundi enne päikesetõusu, siis peetakse mängus umbes tunnine vahe, et võtta kusagil läheduses kehakinnitust, et siis uuesti mänguplatsile siirduda. Päeval kuked puhkavad ja toituvad, et õhtul enne päikese loojangut mänguplatsile siirduda, aga õhtune mäng on tunduvalt loium.

Pöördumise koostas SA Keskkonnateabe Ühendus

Pöördumine on saadetud nii keskkonnaministeeriumile ja allasutustele, teadlastele, keskkonnaorganisatsioonidele, meediale, jt.

Metsatee. Foto Arne Ader

19.05.2021 Postimehes avaldatud Ülle Harju uudises "Pretsedent: kohus peatas metsaraie lindude pesitsusajaks" (https://www.postimees.ee/7251368/pretsedent-kohus-peatas-metsaraie-lindude-pesitsusajaks) ütleb keskkonnaminister Tõnis Mölder:

"Looduskaitseseadus juba keelab lindude pesade ja munade tahtliku hävitamise, seetõttu pole seda vaja ekstra piirata".

Peaks olema üldteada, et metsades (eriti "raieküpsetes", ehk veidi vanemates metsades) pigem on linde kui ei ole, mis tähendab, et metsade puhul võib pigem eeldada lindude pesitsemist kui mittepesitsemist.

Veebikaamera kuvatõmmised Sappheira, LK foorumist

…ja esimene koorunud kalakotkapoeg sööb isukalt

Kalakotkas      Pandion haliaetus 

Varahommikust saadik on vihma ladistanud ja emaslind Iiris on kotkapoega ja mune soojendanud.

Kui isaslind Ivo kalaga pesale ilmus nii tehti algust toitmisega ja kotkapoeg oli tragi ja isukas.

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Video LK team

Suur-kirjurähn ( www.loodusemees.ee )

Suur-kirjurähn       Dendrocopos major

Meie poolt sagedamini kohatav rähn, seda pea suvalises metsas, pargis või kalmistul. Väiksematele värvulistele teeb suur-kirjurähn pesitsemise ajal muret. Pesaröövel käitub häbematult ja võib vajadusel isegi pesaava suuremaks raiuda.

Fotod Arne Ader

Puukoristaja pesa ( www.loodusemees.ee )

Puukoristaja         Sitta europaea

Puukroistajad liiguvad talvisel ajal inimasutuse läheduses ja on tuttavad jälgijatele talilinnukaamera kaudu. Neid hallikassinise selja, musta silmatriibuga linde juba kellegagi segi ajada on keeruline.

Veebikaamera kuvatõmmis Sappheira, LK foorumist

Emaslind Iirise tähelepaneliku pilgu all

Kalakotkas        Pandion haliaetus 

Päikeseloojangu aegu, kell 22.15 tegeles esimene kotkapoeg koorumisega – tore vaatepilt Kalakotkakaamera2 pesas.

Tegelikult ootasime koorumist homme, ülehomme. Tuletame meelde, et emaslind Iiris munes 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil ja haudeajaks rehkendatakse umbes 35 päeva.

Loodetavasti saame teise kalakotkakaamera tööle enne 27. maid, et Miina ja Marko pesas koorumise algust näha.

Eestimaa Looduse Fond

Pärandkoosluste Kaitse Ühing

Keskkonnaõiguse Keskus

Eesti Roheline Liikumine

Eesti Ornitoloogiaühing

Balti Keskkonnafoorum

Eesti Üliõpilaste Keskkonnakaitse Ühing “Sorex”

MTÜ Läänerannik

Nõmme Tee Selts

Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering

Foto Arne Ader

Tammed põllul. Salevere, Matsalu ( www.loodusemees.ee )

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) kiri Riigikogu maaelu- ja keskkonnakomisjonidele nendib, et Riigikogus parasjagu menetletav väärtusliku põllumajandusmaa kaitset korraldav eelnõu on teravas vastuolus nii Euroopa Liidu kui ka Eesti enda põllumajanduse jätkusuutlikkuse ja elurikkuse kaitse eesmärkidega. Kirjas tehakse ettepanek eelnõud sellisel kujul seadusena mitte kehtestada ning seda oluliselt täiendada. EKO kirjaga Riigikogu komisjonidele saab tutvuda EKO kodulehel.

TÜ loodusmuuseum ja botaanikaaed

Foto Urmas Tartes

Metsakuklased toidavad üksteist ( www.loodusemees.ee )

Euroopa Liidu rahastatud algatus ‘Taksonoomide punane nimekiri’ käivitas oma registreerimisportaali ja kutsub üles professionaale ning harrastusteadlasi end registreeruma valdkonna eksperdiks. Eesmärk on luua Euroopa taksonoomiaekspertide andmebaas rõhuasetusega putukatundjatele. 

Registreeritud andmete analüüs punase nimestiku liikide ohustatuse hindamise metoodikaga selgitab olemasolevate teadmiste suundumusi. See omakorda võimaldab teavitada poliitikakujundajaid hetkeseisust ning hinnata, kuidas tagada taksonoomia tulevik kui alus bioloogilise mitmekesisuse kaitsmiseks Euroopas ja mujalgi.