Mai 2021

Video LK team

Foto Arne Ader

Valgejänese toimetamised neljapäeval

Valgejänes       Lepus timidus

Võrdluseks halljänestele arutleme veidi väiksemate valgejäneste teemal, keda lagedatel kultuurmaastikel ei kohta.

Valgejäneste elupaigaks sobivad metsad, eelistatult kuuse alusmetsaga segametsad, aga ka soo- ning rabaservade metsad. Saartel ja Lääne-Eestis kadastikud.

Illustreeriv materjal LK team

Halljänes      Lepus europaeus

Halljänesed kannavad suvekasukat aprillikuu teisest poolest, aga kasukavärvid on üpris erinevad  ehk tegelikult võiks öelda, et iga loom näeb veidi omamoodi välja. Kehapikkust täiskasvanud loomadel üle poole meetri, suurtel isasloomadel isegi kuni paarkümmend sentimeetrit rohkem, saba sellest umbes kümne sentimeetrine ja halljäneste keskmine kaal kõigub mõlemal pool viit kilo.

Video LK team

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Eile hommikune trehvamine metsateel. Võililleaeg ja väärtuslikud vitamiinid…

Tore videoklipp, mida on kahju jagamata jätta.

Video salvestas Karl Adami

Karmiinleevikese vanem isaslind laseb toomingalehtedel „hea maista“

Karmiinleevike         Carpodacus erythrinus

Karmiinleevikesed on hilised saabujad ja tavapäratult värvikad, varblase suurused isaslinnud ei jää märkamatuks ega ka nende laul, mis kuuldub valjult ja mahedalt.

Karmiinleevikesi pesitseb meil kindlasti üle saja tuhande paari. Elutsetakse põõsastega poolavatud elupaikades: niitude pajustikes ja põõsastikes, lehtpuuvõsades, raiesmikel, kadastikes, aga samuti parkides, kalmistutel ja aedades.

Toimetab Hannes Margusson

Fotod Arne Ader

Musträstas ( www.loodusemees.ee )

Musträstas         Turdus merula

Tihti maapinnal toitudes ja hüpates tegutsevate musträstaste välimust pole vist põhjust kirjeldada, kuigi neid vahel kuldnokkadega segamini aetakse.

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

7. mai õhtuks oli Kooraste veebikaamera ees koorunud kaks kuldnokapoega, järgmisel päeval kolm.

Tänasest on seltskond vanemate usina hoole all saanud pesakastis paari nädalasteks ehk pesaelu kestab noorlindudel veel ainult nädala jagu.

28. mai paiku st. järgmisel nädalalõpul ootame kuldnokapoegade väljalendu -  kas pole hämmastav arengukiirus?

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Soomaa video Aivar Ruukel, LK foorumis

Fotod Arne Ader

2010. aasta 6. aprill

Rekord nr. 297         Sisemaa suurimad veetõusud

Suurim veetõus Eesti sisemaal on registreeritud kahel korral Riisal Soomaal - 553 cm, 25. 04. 1931. aastal. Selle sajandi senini suurim veetõus oli aprillis 2010 ja jälle Riisa mõõtejaamas. Veetõusuks fikseeriti 494 cm.

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Ööbik ( www.loodusemees.ee )

Vabatahtlikud linnuhuvilised on oodatud osalema öölaulikute loendusel, mis toimub 20. maist kuni 24. juunini üle Eesti.

Öölaulikud on linnud, kelle peamine häälitsusaeg langeb öötundidele, näiteks rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, ööbik, öösorr, erinevad ritsiklinnud ja roolinnud. Loendusi tegema on oodatud vabatahtlikud linnuhuvilised, kes tunnevad öölaulikud ära just häälte järgi.

Loendused toimuvad kolmel perioodil: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Loendust tuleb teha igal perioodil ühe korra kella 24 ja 3 vahel öösel. Loendamiseks sobib igasugune maastik ja raja pikkus võiks olla 10 km. Loendust tuleb teha võimalikult hea ilmaga.

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Vaatlustorn Nigula rabas ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaamet palub looduses liikujatel vastutustundlikult käituda

Kevad ja suvi on looduses tundlik aeg, mil on eriti oluline liikuda, telkida ja lõket teha selleks ette nähtud kohtades, eriti hoolas tuleb olla looduskaitsealadel. Keskkonnaamet palub inimestel loodusesse puhkama minnes ümbrusega lugupidavalt käituda.

„Looduses käib praegu pesitsemise ja pulmade periood, mil loomad-linnud on häirimisele eriti tundlikud. Paljud RMK ettevalmistatud matkarajad asuvad rahvusparkides ja kaitsealadel, kus on eriti oluline arvestada loodusväärtuste kaitsega,“ ütles Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Fotod Arne Ader

Musträsta pesa ( www.loodusemees.ee )

Musträstas       Turdus merula

Musträstad pesitsevad meelsasti lehtpuistutes, pesitsevaid paare peaks tänavu olema üle kolmesaja tuhande. Pesapuud ja kohad võivad olla äärmiselt erinevad.

Oma territooriumi kaitsevad mõlemad nii isas-, kui emaslinnud  (sookaslased sookaaslaste vastu). Isalindude kaklused võivad viia letaalsete tagajärgedeni, emaslindude omavahelised kaklused nii ägedaks ei lähe.

Rajakaamera salvestus

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

Mis looduses märku annab, et emakarud võivad indlema hakata?

Täiskasvanud emasloomad indlevad üle aasta. Need kes tänavu talvel poegisid ja noorte karuhakatistega ringi liiguvad hoiavad suurtest isasloomadest lihtsalt eemale. Karupojad on osavad ronijad ja tundmatu vanalooma läheduses pagevad ohu eest puudele ronides.

Video salvestas Olle Koert, www.tt.ee

Hakk       Corvus monedula

Lärmaka kuldnokapesakonna tegemistest huvitub uudishimulik hakk. Loomulikult pakub uudistajale huvi, kes ja mis ning oma silm on kuningas.

Intelligentsed vareslased on kuldnokkadele alati ohtlikud võõrad olnud.

Eesti Maaülikool annab teada

Poegade toitmine mõni päev enne nende hukkumist

Mõne päeva eest tekitas nii Eesti kui välismaa loodusehuvilistes palju emotsioone Matsalu rahvuspargis pesakaamera vaateväljas pesitsenud merikotka poegade hukkumine. Eesti Maaülikoolis tehtud lahkamine tuvastas, et kotkapojad hukkusid lindude gripi H5N1 tagajärjel.

Surma põhjuse kindlaks teinud loomaarst Madis Leivitsa sõnul olid kotkapojad nakatunud agressiivse linnugripi tüvega, mida pole Eestis varem kohatud. H5N1 on ülimalt nakkav ja ohtlik lindude gripi tüvi, mille kohta on teada, et see on nakatanud ka imetajaid, sealhulgas inimesi.

EOÜ kuldnoka aasta koordinaator Margus Ots

Kaamerakuldnokkade 11-12 päeva vanused pojad 19. mail 2021

Kaamerakuldnokkadel on ööpäevläbi palju tööd – mõlemad vanalinnud toidavad usinalt varavalgest videvikuni kiiresti kasvavat ja püsivalt näljast viit poega.

Täna, 19. mail on pojad 11-12 päeva vanused ja alates koorumisest tublisti kasvanud. Kui koorudes tõid vanalinnud poegadele toiduks väikseid putukaid, siis nüüd, mil pojad suuremad, kannavad nad pessa ka suuremaid putukaid ning nende vastseid ja röövikuid, vihmausse ning muid selgrootuid. Enamasti otsivad vanalinnud toitu mõnesaja meetri raadiusest, kuid toiduotsingud võivad viia neid pesast ka kilomeetri kaugusele.