Mai 2021

Lahemaa rahvuspark tähistab poolsajandi juubelit

Keskkonnaamet teavitab
Foto Toomas Tuul

Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistatakse mai lõpus ja juuni alguses paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumisega ning teaduskonverentsiga.

Lahemaa rahvuspark oli esimene omataoline terves toonases Nõukogude Liidus ja on teenäitajaks jäänud ka meie kaitsealade hulgas. „Lahemaa sobib hästi Eesti esindusalaks, sest siin leidub peaaegu kõike seda, mis Eesti loodust, maastikku ja ajalugu iseloomustab — merd, saari ja rannikut, soid ja metsi, loopealseid, külamaastikke ja mõisaid. Lisaks loodusele on rahvuspargi olulised osad ka inimene ja kultuuripärand ehk see, kuidas on läbi sajandite loodusega harmoonias toimetatud,“ selgitas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak.

Vähemasti paar nädalat haudeaega on selja taha jäänud

Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist

Must-toonekure paar pesal: emaslind Kaia ja rõngastatud isaslind Karl II

 

Must-toonekurg          Ciconia nigra

 

Tuletame meelde, et emaslind Kaia munes päevaste vahedega: 24, 26, 28 ja 30. aprillil.

Millal asusid must-toonekured hauduma ei oska ennustada, aga paar nädalat haudeaega on igal juhul seljataga.

Haudeaeg võib must-toonekurgedel kesta 30. kuni 38 päevani.

Pesast toodud materjali asub uurima Maaülikooli laboratoorium

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Gunnar Kotkaklubist võtab pesast kaasa nii hukkunud, kui toidujäänused ja suled

Päeval olid vanalinnud Evi ja Eerik pesa läheduses. Peale vihma käis Gunnar pesal ja võttis kaasa kõik laboratoorseteks uuringuteks vajaliku.

Gunnar jõudis pesale kell 18.24 ja lahkus pesapuu juurest kell 19.00

Jääme ootama Maaülikooli laboratooriumi vastuseid.

Vaata LK foorumi ülevaadet toimunust: LINK

Linnulauluraadio päeva lind - kadakatäks

Toimetab Hannes Margusson

Foto Arne Ader

Kadakatäks

Kadakatäks ( www.loodusemees.ee )

 

Kadakatäks       Saxicola rubetra

 

Päris kogenud linnuhuvilisel võib kadakatäksi laulu järgi tunnistamine vahel keeruliseks osutuda. Muidugi on abiks, kui on võimalus samal ajal kadakatäksi vaadelda sest linnud istuvad sageli varjamatult kas aial, mõnel traadil, põõsal või rohttaimedel.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CI osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Valgepõsk-lagled Salmi rannaniidul

Valgepõsk-lagled Salmi rannaniidul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 294        Meie suurim rannaniit

Suurimaks rannaniiduks on Salmi rannaniit, mille lageda ala pindalaks on 350 hektarit. Salmi rannaniit asub Matsalu rahvuspargis ja rahvuspargi kooseisus teda ka hoitakse ja kaitstakse.  

Tutvu Salmi rannaniiduga lähemalt: LINK

 

Pühajärv

Pühajärv

Rekord nr. 295        Meie suurim maastikukaitseala

Matsalu merikotkaste pojad hukkusid päevase vahega

 Kotkaklubi annab teada, www.kotkas.ee

Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist

Vanalinnud pesa läheduses

 

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

 

Juhul, kui täna vanalinnud lasevad ja kõik õnnestub viivad Kotkaklubi liikmed pesast nii surnud kotkapojad, kui pesasse toodud söögi jäänused, et välja selgitada hukkumise põhjused Eesti Maaülikoolis.

Analüüside vastused peaks selguma hiljemalt paari nädala jooksul. Anname igal juhul Teile teada.

VIDEO: kalakotkaste pesaelust

Video salvestas Sappheira, LK foorumist

Pesa tahab kogu aeg korrastamist ja pesavooder võiks pehmem olla

 

Kalakotkas          Pandion haliaetus 

 

Kalakotkakaamera 2 videoklipp Iirise ja Ivo pesast. Tuletame meelde, et emaslind Iiris munes 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil.

Niisiis võiksime esimese kotkapoja koorumist oodata umbes 24. mail.

Kalakotka veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist

Kaitsealade uudis: Soomaa lootsikukultuurist

Tekst ja foto Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Soomaa rahvuspargis

Lootsiku õõnestamine Poldi talu heinamaal

Fotonäitus tutvustab UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgivat lootsikukultuuri

3. maist alates on Soomaa kandis võimalik näha fotonäitust „Soomaa ühepuulootsik“, mis tutvustab siinse ühe vanima veesõiduki valmistamist ja kasutamist. Maikuus on näitus üleval Pärnumaal Suurejõe rahvamajas, misjärel ringleb see aasta lõpuni piirkonna kultuuri- ja rahvamajades. Idee autoriteks ja koostajateks on loodusturismi ettevõtja ja ühepuulootsikumeister Aivar Ruukel ning Soomaa rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Sandra Urvak.

Juhan Lepasaar - 100!

Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)

Vanusele vaatamata kõnnib juubilar oma jalal ringi ja võtab vajadusel arstide poolt soovitatud rohtu – „raudne mees“.  Parimad soovid juubilarile!

Eesti loodusmeeste „raudvara“, Juhan Lepasaar elab Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus, tal on täna 13. mail 100 aastane juubel!

Rein Marani autorifilm Juhan Lepasaarest „Kandlekuusk“ valmis stuudios Eesti Telefilm 1994. aastal.

Oleme ühe kotkapoja võrra vaesemad

Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist

Üleval vasemas nurgas EE2

 

Merikotkas       Haliaeëtus albicilla

 

Me ei tea, mis võis põhjustada noorema kotkapoja surma see, et nad omavahel kaklesid oli näha, aga surma põhjustavad pigem muud faktorid.

EE2 koorus 30. aprillil ja oleks saanud mõne päeva pärast kahe nädalaseks.

EE1 koorus kaks päeva varem ja on pesaelu kurval päeval saanud kahe nädalaseks.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.