Keskkonnaamet teavitab
Foto Toomas Tuul
Eesti vanima, Lahemaa rahvuspargi 50. sünnipäeva tähistatakse mai lõpus ja juuni alguses paljude sündmustega Lahemaa külades, juubeliraamatu ilmumisega ning teaduskonverentsiga.
Lahemaa rahvuspark oli esimene omataoline terves toonases Nõukogude Liidus ja on teenäitajaks jäänud ka meie kaitsealade hulgas. „Lahemaa sobib hästi Eesti esindusalaks, sest siin leidub peaaegu kõike seda, mis Eesti loodust, maastikku ja ajalugu iseloomustab — merd, saari ja rannikut, soid ja metsi, loopealseid, külamaastikke ja mõisaid. Lisaks loodusele on rahvuspargi olulised osad ka inimene ja kultuuripärand ehk see, kuidas on läbi sajandite loodusega harmoonias toimetatud,“ selgitas Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhtivspetsialist Maret Vildak.
Koolilaste rajakaamera ette jäi mai alguses šaakal, täpsemalt Vihasool Kuusalu vallas Lahemaal, mida seni haruldase uustulnuka leiukohana Eesti Imetajate Levikuatlasse märgitud polnud.
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Veebikaamera kuvatõmmis Swenja, LK foorumist
Must-toonekure paar pesal: emaslind Kaia ja rõngastatud isaslind Karl II
Must-toonekurg Ciconia nigra
Tuletame meelde, et emaslind Kaia munes päevaste vahedega: 24, 26, 28 ja 30. aprillil.
Millal asusid must-toonekured hauduma ei oska ennustada, aga paar nädalat haudeaega on igal juhul seljataga.
Haudeaeg võib must-toonekurgedel kesta 30. kuni 38 päevani.
Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist
Gunnar Kotkaklubist võtab pesast kaasa nii hukkunud, kui toidujäänused ja suled
Päeval olid vanalinnud Evi ja Eerik pesa läheduses. Peale vihma käis Gunnar pesal ja võttis kaasa kõik laboratoorseteks uuringuteks vajaliku.
Gunnar jõudis pesale kell 18.24 ja lahkus pesapuu juurest kell 19.00
Jääme ootama Maaülikooli laboratooriumi vastuseid.
Vaata LK foorumi ülevaadet toimunust: LINK
Videod salvestas Olle Koert, www.tt.ee
Liigid jätame täna huviliste määrata.
Olle leiab kindlasti keda kaamera ees pesitsemas näidata. Väiksemate lindude pesad kasvavad muidugi rohtu ja sedasi saavad nad ohutumalt pesitseda. Muuhulgas kühmnokk-luik rajab oma pesa sama põõsa taha kui mineval aastal.
Hommikune „tualett“ on luigel pikk ja põhjalik.
Kadakatäks Saxicola rubetra
Päris kogenud linnuhuvilisel võib kadakatäksi laulu järgi tunnistamine vahel keeruliseks osutuda. Muidugi on abiks, kui on võimalus samal ajal kadakatäksi vaadelda sest linnud istuvad sageli varjamatult kas aial, mõnel traadil, põõsal või rohttaimedel.
Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula
Fotod Arne Ader
Valgepõsk-lagled Salmi rannaniidul ( www.loodusemees.ee )
Rekord nr. 294 Meie suurim rannaniit
Suurimaks rannaniiduks on Salmi rannaniit, mille lageda ala pindalaks on 350 hektarit. Salmi rannaniit asub Matsalu rahvuspargis ja rahvuspargi kooseisus teda ka hoitakse ja kaitstakse.
Tutvu Salmi rannaniiduga lähemalt: LINK
Pühajärv
Rekord nr. 295 Meie suurim maastikukaitseala
Kotkaklubi annab teada, www.kotkas.ee
Veebikaamera kuvatõmmis IceAge, LK foorumist
Vanalinnud pesa läheduses
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Juhul, kui täna vanalinnud lasevad ja kõik õnnestub viivad Kotkaklubi liikmed pesast nii surnud kotkapojad, kui pesasse toodud söögi jäänused, et välja selgitada hukkumise põhjused Eesti Maaülikoolis.
Analüüside vastused peaks selguma hiljemalt paari nädala jooksul. Anname igal juhul Teile teada.
Video salvestas Sappheira, LK foorumist
Pesa tahab kogu aeg korrastamist ja pesavooder võiks pehmem olla
Kalakotkas Pandion haliaetus
Kalakotkakaamera 2 videoklipp Iirise ja Ivo pesast. Tuletame meelde, et emaslind Iiris munes 15. aprillil, 18. aprillil ja 21. aprillil.
Niisiis võiksime esimese kotkapoja koorumist oodata umbes 24. mail.
Kalakotka veebikaamera kuvatõmmis Sova, LK foorumist
Veebikaamera kuvatõmmised Liz, LK foorumist
Kotkapoeg EE1 andis visalt vaevalisi elumärke veel pooleteise tunni jooksul….
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Eile suri noorem kotkapoeg, täna paari nädalaseks saanud ja esimesena koorunud EE1. Kurb.
Põhjuseid võib olla tõepoolest palju, aga kahe kotkapoja surm ainult päevase vahega?
Tekst ja foto Sandra Urvak, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist Soomaa rahvuspargis
Lootsiku õõnestamine Poldi talu heinamaal
Fotonäitus tutvustab UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse pürgivat lootsikukultuuri
3. maist alates on Soomaa kandis võimalik näha fotonäitust „Soomaa ühepuulootsik“, mis tutvustab siinse ühe vanima veesõiduki valmistamist ja kasutamist. Maikuus on näitus üleval Pärnumaal Suurejõe rahvamajas, misjärel ringleb see aasta lõpuni piirkonna kultuuri- ja rahvamajades. Idee autoriteks ja koostajateks on loodusturismi ettevõtja ja ühepuulootsikumeister Aivar Ruukel ning Soomaa rahvuspargi kultuuripärandi spetsialist Sandra Urvak.
Juhan Lepasaar 1944. aastal (foto erakogust)
Vanusele vaatamata kõnnib juubilar oma jalal ringi ja võtab vajadusel arstide poolt soovitatud rohtu – „raudne mees“. Parimad soovid juubilarile!
Eesti loodusmeeste „raudvara“, Juhan Lepasaar elab Alutaguse vallas Oonurme külas Lepasaare talus, tal on täna 13. mail 100 aastane juubel!
Rein Marani autorifilm Juhan Lepasaarest „Kandlekuusk“ valmis stuudios Eesti Telefilm 1994. aastal.
Veebikaamera kuvatõmmis Liz, LK foorumist
Üleval vasemas nurgas EE2
Merikotkas Haliaeëtus albicilla
Me ei tea, mis võis põhjustada noorema kotkapoja surma see, et nad omavahel kaklesid oli näha, aga surma põhjustavad pigem muud faktorid.
EE2 koorus 30. aprillil ja oleks saanud mõne päeva pärast kahe nädalaseks.
EE1 koorus kaks päeva varem ja on pesaelu kurval päeval saanud kahe nädalaseks.
Copyright 2025 · Looduskalender
Designed by Zymphonies
Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.