Mai 2021

VIDEO: laste kaamerasse jäi poegi imetav karuema

Sisu

 

Lahe vaatamine: Kiviõli I Keskkooli lapsed said õpetaja Jaanika Meriranna juhendamisel koolilaste rajakaamerasse pildi peale karujõmpsikad, kes oma emalt veel piima nõuavad. Ise on juba pooleteistaastased, aga ikka tahavad beebitoitu! 

Piimahimu on nii suur, et tunglemise käigus lükatakse ema sisuliselt külili - anna siia! ... hea karuema laseb sel juhtuda. Kas kõhu alt ka piima tuleb, on iseasi, aga natuke lutsutada ja mõnuleda saavad pojad ikka. Tegelikult söövad mõmmikud juba ammu tahket kraami.

VIDEO: karmiinleevike õitsval toomepuul

Video salvestas Karl Adami

Karmiinleevikese vanem isaslind laseb toomingalehtedel „hea maista“


Karmiinleevike         Carpodacus erythrinus

 

Karmiinleevikesed on hilised saabujad ja tavapäratult värvikad, varblase suurused isaslinnud ei jää märkamatuks ega ka nende laul, mis kuuldub valjult ja mahedalt.

Karmiinleevikesi pesitseb meil kindlasti üle saja tuhande paari. Elutsetakse põõsastega poolavatud elupaikades: niitude pajustikes ja põõsastikes, lehtpuuvõsades, raiesmikel, kadastikes, aga samuti parkides, kalmistutel ja aedades.

Varem koorunud kuldnokapojad kahe nädalased

Veebikaamera kuvatõmmised IceAge, LK foorumist

 

Kuldnokk      Sturnus vulgaris

 

7. mai õhtuks oli Kooraste veebikaamera ees koorunud kaks kuldnokapoega, järgmisel päeval kolm.

Tänasest on seltskond vanemate usina hoole all saanud pesakastis paari nädalasteks ehk pesaelu kestab noorlindudel veel ainult nädala jagu.

28. mai paiku st. järgmisel nädalalõpul ootame kuldnokapoegade väljalendu -  kas pole hämmastav arengukiirus?

Vaatame Eesti loodusrekordeid - CII osa

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Soomaa video Aivar Ruukel, LK foorumis

Fotod Arne Ader

2010. aasta 6. aprill

Rekord nr. 297         Sisemaa suurimad veetõusud

Suurim veetõus Eesti sisemaal on registreeritud kahel korral Riisal Soomaal - 553 cm, 25. 04. 1931. aastal. Selle sajandi senini suurim veetõus oli aprillis 2010 ja jälle Riisa mõõtejaamas. Veetõusuks fikseeriti 494 cm.

Kes soovib osaleda öölaulikute loendusel?

Ornitoloogiaühing kutsub osalema

Foto Arne Ader

Ööbik

Ööbik ( www.loodusemees.ee )

Vabatahtlikud linnuhuvilised on oodatud osalema öölaulikute loendusel, mis toimub 20. maist kuni 24. juunini üle Eesti.

Öölaulikud on linnud, kelle peamine häälitsusaeg langeb öötundidele, näiteks rukkirääk, põldvutt, täpikhuik, ööbik, öösorr, erinevad ritsiklinnud ja roolinnud. Loendusi tegema on oodatud vabatahtlikud linnuhuvilised, kes tunnevad öölaulikud ära just häälte järgi.

Loendused toimuvad kolmel perioodil: 20.–31. mai, 1.–12. juuni ja 13.–24. juuni. Loendust tuleb teha igal perioodil ühe korra kella 24 ja 3 vahel öösel. Loendamiseks sobib igasugune maastik ja raja pikkus võiks olla 10 km. Loendust tuleb teha võimalikult hea ilmaga.

Palun käitu looduses vastutustundlikult

Keskkonnaamet teavitab

Foto Arne Ader

Vaatlustorn Nigula rabas

Vaatlustorn Nigula rabas ( www.loodusemees.ee )

Keskkonnaamet palub looduses liikujatel vastutustundlikult käituda

Kevad ja suvi on looduses tundlik aeg, mil on eriti oluline liikuda, telkida ja lõket teha selleks ette nähtud kohtades, eriti hoolas tuleb olla looduskaitsealadel. Keskkonnaamet palub inimestel loodusesse puhkama minnes ümbrusega lugupidavalt käituda.

„Looduses käib praegu pesitsemise ja pulmade periood, mil loomad-linnud on häirimisele eriti tundlikud. Paljud RMK ettevalmistatud matkarajad asuvad rahvusparkides ja kaitsealadel, kus on eriti oluline arvestada loodusväärtuste kaitsega,“ ütles Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik Kaja Lotman.

VIDEO: linnupesadest - musträstas

Fotod Arne Ader

Musträsta pesa

Musträsta pesa ( www.loodusemees.ee )

 

Musträstas       Turdus merula

 

Musträstad pesitsevad meelsasti lehtpuistutes, pesitsevaid paare peaks tänavu olema üle kolmesaja tuhande. Pesapuud ja kohad võivad olla äärmiselt erinevad.

Oma territooriumi kaitsevad mõlemad nii isas-, kui emaslinnud  (sookaslased sookaaslaste vastu). Isalindude kaklused võivad viia letaalsete tagajärgedeni, emaslindude omavahelised kaklused nii ägedaks ei lähe.

Kuidas karud kevadel toimetavad?

Rajakaamera salvestus

 

Karu ehk pruunkaru       Ursus arctos

 

Mis looduses märku annab, et emakarud võivad indlema hakata?

Täiskasvanud emasloomad indlevad üle aasta. Need kes tänavu talvel poegisid ja noorte karuhakatistega ringi liiguvad hoiavad suurtest isasloomadest lihtsalt eemale. Karupojad on osavad ronijad ja tundmatu vanalooma läheduses pagevad ohu eest puudele ronides.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.