jaanuar 2022

Keskkonnaamet annab teada

Ogast astelsõnajalga on kohatud Rapla-, Jõgeva-, Saare- ja Võrumaal. Foto Maarja Nõmm

Eestis kuulub sõnajalgtaimedest kõige rangemasse ehk I kaitsekategooriasse kuus liiki. Põhja-raunjalal, sudeedi põisjalal ja brauni astesõnajalal on igaühel Eestis teada üksainuke leiukoht; rohe-raunjalal on neid kaks, odajal ja ogasel astelsõnajalal kummalgi viis kasvukohta. Ohustatud sõnajalgtaimede säilimiseks on kõige olulisem säilitada nende kasvukohtades sobilikud keskkonnatingimused ja sellele vajadusel kaasa aidata.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) kogus aasta lõpu eel inimeste lugusid ja mõtisklusi vanast metsast - “Mets tahab vanaks elada!”

Loo pani kirja Maris Tuuling

Foto Arne Ader

Rada kuusikus ( www.loodusemees.ee )

Aastaid tagasi varakevadel viis sõber mind oma lapsepõlvemaadele uitama soode ja metsade vahel asunud vanale külaasemele. See oli koht, kus ta oli noorukina käinud maadeavastusretkedel ja omaette olemist otsimas. Et fantaseerida ja unistada, et avastades minevikku ja teha ulmelisi tulevikuplaane. Oli vana võimsat metsa ja salguti nooremaid kuusikuid. Uhke, metsik ja põnev paik.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader ja Uku Paal

Hallpea-rähni emaslinnu pea on üleni hall, isaslinnu otsaesisel on punane laik (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumaja on aeg-ajalt külastanud ka hallpea-rähn. Kuigi hallpea-rähni peamiseks toiduks on putukad ja nende vastsed, sööb ta talvel meelsasti inimese poolt pakutavat rasva ja rasvapalle ning ka taimset toitu, näiteks marju. Suvel võivad suure osa hallpea-rähni toidust moodustada sipelgad ja nende nukud.

Fotod Arne Ader

Jäljerida LK-team

Tuhkur  ( www.loodusemees.ee )

Metstuhkur ehk tuhkur          Mustela putorius

Ei ole meie tänase loo kirju näoga väikekiskjast kärplasele antud talvist varjekasukat. Seljal koheva, mustjas või tumepruuni pealiskarvaga, mille alt paistab heledam kollakas aluskarv, aga kõhupool on isegi seljast tumedam.

Nägu valge karvkattega ninamikul ja silmadest kõrgemal ning valkjad on ka kõrvade otsad. Saba üleni mustjas ja kuni viieteist sentimeetrine.

Tutvustavad Kai Vellak ja Nele Ingerpuu

Fotod Arne Ader ja Kai Vellak

Sulgjas õhik ( www.loodusemees.ee )

Sulgjas õhik      Neckera pennata 

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Illustreeriva materjal veebikaamerast, LK-teamilt ja Peep Käsprelt

Kährikupaar metssigade toitmisplatsil

Rekord nr. 381        Küttimisrekordid – kährikkoer

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kõige rohkem kährikuid kütiti 2012. aastal 13111 isendit.

Näiteks: 1986. aastal loendati kährikuid 8681 ja kütiti 5000 isendit.

EOÜ annab teada

Eesti Ornitoloogiaühingu ajakirja Hirundo uusimast numbrist saab lugeda lage- ja harvendusraiete mõjust haudelinnustikule, must-toonekure käekäigust viimasel 30 aastal ning must-harksabast.

Asko Lõhmus kirjutab lage- ja harvendusraiete esmasest mõjust haudelinnustikule. Metsaraie mõju lindude arvukusele hinnatakse enamasti kaudsete meetoditega, näiteks võrreldes eri viisil majandatud aladel inventeeritud linnustikku. Uuringus kasutati täpsema hinnangu saamiseks samade alade raie-eelse ja –järgse linnustiku korduvkaardistamist nii raiealadel kui ka ümbritseval metsamaastikul.

Must-toonekure arvukusest, sigimisedukusest ja ellujäämusest Eestis aastatel 1991–2020 kirjutavad Ülo Väli, Rein Nellis, Katrin Kaldma, Olavi Vainu ja Urmas Sellis.

Jäljed jäädvustas LK-team

Koos talvituva kährikupaari jäljerida

Kährik ehk kährikkoer       Nyctereutes procyonoides  

Kährikute arvukus on languses 2013. aastast, aga viimastel aastatel peatunud. Põhjuseks oli nii kärntõbi, kui metssigade lisasöötmise piirangud jahimeestele sest korralikult toitunud kährikute viljakus tõusis märgatavalt.

 Pildistas LK-team

Foto Arne Ader

Üksiku kuldi jälg

Üksiku kuldi jälg

Metssiga      Sus scrofa

Meie metssead elutsevad oma levila põhjapiiril ja tänavune talv on neile raske: külmunud maapind ja lumikate teevad toidu kättesaamise raskeks ning jahimeestel on söödaplatsidel keelatud loomade rikkalik toitmine, mida saime aastate eest seakaamera kaudu jälgida.