jaanuar 2022

Eesti orhideekaitse klubi, www.orhidee.ee

Foto Arne Ader

Balti sõrmkäpp ( www.loodusemees.ee )

Balti sõrmkäpp          Dactylorhiza baltica

See on esimene kord, kui selle tiitli saab sõrmkäpa perekonna liige. Eesti flooras on esindatud 11 sõrmkäpa liiki ja alamliiki, millega ta on meie kõige arvukam orhideeperekond.

Balti sõrmkäpa peamisteks kasvukohtadeks on niisked ja soised niidud, ranna- ja luhaniidud, soostunud heinamaad, madalsooservad, allikasood, veekogude kaldad.

Foto Tõnu Ploompuu

Kõrreliste tõlvtõbi nurmika kõrrel

Kõrreliste-tõlvtõvik       Epichloë typhina

Eesti Loodusuurijate Seltsi juures tegutseva Eesti Mükoloogiaühingu aastakoosolekul möödunud aasta detsembris valiti järgmise aasta seeneks kõrreliste-tõlvtõvik  – ilus suur hästi äratuntav tavaline mikroseen kõrreliste sugukonda kuuluvatel taimedel.

Linde tutvustavad Marko Mägi ja Margus Ots, linnuvaatleja@linnuvaatleja.ee

Fotod Arne Ader

Suur-kirjurähn. Isaslinnul on punane kuklalaik, emaslinnul peas punast värvust ei ole (www.loodusemees.ee)

Kaameraga toidumajal käivad aeg-ajalt toidulisa hankimas ja rasvapallidega maiustamas ka suur-kirjurähnid. Suur-kirjurähni isaslinnu tunneb ära punase kuklalaigu järgi, emaslinnul peas punast värvust ei ole.

Üleni punane pealagi on noortel pesast lahkunud suur-kirjurähnidel, kuid juba sügiseks on nad sulginud ja vanalindudega täpselt ühte moodi.

Suur-kirjurähni tunneb kergesti ära ka häälitsuse järgi. Tema kõige tavalisem häälitsus on lühike „kik“, kevade poole võib järjest sagedamini kuulda ka trummeldamist, mis on lühem ja kiirem kui teistel Eestis elavatel rähnidel – kuni 10 lööki umbes poole sekundi jooksul.

Suur-kirjurähni häälitsused: LINK

EOÜ annab teada

Metskurvits ehk nepp        Scolopax rusticola

Metskurvits, nagu ütleb ka tema nimi, on metsas elav kurvitsaline, kes tegutseb valdavalt hämaruses ja öötundidel. Oma varjatud eluviisi tõttu on liik raskesti uuritav ning seetõttu temast väga palju ei teata. Vaid kevadise mängulennu ajal kaotavad isaslinnud neile omase valvsuse ning näitavad ennast õhtuhämaruses territooriumilende tehes.

Ülevaate koostasid Laine ja Vello Keppart

Pildistas Vello Keppart

Lumine mets

Nädal oli muutliku ilmastikuga. Ööpäeva keskmine õhutemperatuur kõikus -10,3…-0,7 °C piires. Tugevamad külmad esinesid nädala alguses ja lõpus.

Esmaspäeval langes minimaalne õhutemperatuur -18,6 °C ja pühapäeval -18,2 °C. Teistel päevadel jäi minimaalne termomeetri näit -6,5…-9,0 °C piiresse.

Sääsklane sulal lumel

Foto Arne Ader

Llinnuvaatlus Panga pangal. Saaremaa ( www.loodusemees.ee )
 

Ornitoloogiaühing kutsub linnutundjaid jaanuaris osalema iga-aastasel kesktalvisel veelindude loendusel.

Rahvusvaheline kesktalvine veelinnuloendus toimub 2022. aastal juba 56. korda.

Eesti osaleb selles projektis 1967. aastast. Alates 1995. aastast on kesktalvine veelinnuloendus osa Eesti riiklikust bioloogilise seire programmist. Loenduse eesmärk on hinnata vee- ja rannikulindude asurkondade seisundit.

Projektis osalemiseks tuleb valida endale sobiv avatud veega mereranniku lõik või siseveekogu ning lugeda kokku seal kohatud vee- ja rannikulinnud.

Illustreeriv osa LK-team

Suur-kirjurähn      Dendrocopos major

Meie arvukaimate suur-kirjurähnide tasast kopsimist võime kuulda muidu vaikses talvises metsas või suuremates linnaparkides. Hooldatud majandusmetsad rähnidele elupaigaks ei sobi sest seal võib lihtsalt nälga jääda.

Umbes kuu aja pärast muututakse häälekamateks: tuleb konkurentidega maid jagada ja enda olemasolust teada anda, aga eks kõik oleneb talvest.

Vana aasta viimasel päeval pildistas telefoniga Olle Koert, www.tt.ee

Näha on hallhülgeid lesilas ja arvukalt merikotkaid…

Hallhüljes             Halichoerus grypus

Merikotkas          Haliaeetus albicilla

Loodusajakiri annab teada

Fotod Pille Kaisel ja Ott Luuk

Härmatis pihlapuul ( www.loodusemees.ee )
 

Harilik pihlakas         Sorbus aucuparia

Eesti Looduse toimetus on valinud aasta puud 1996. aastast alates. Järgmise aasta puu tiitli pälvis meil looduslikuna kasvav harilik pihlakas. Pihlakas oli aasta puu ka 22 aastat tagasi, 2000. aastal ja siis kirjutas pihlakatest Alar Läänelaid: LINK