Põder

Sügise saabumisel alustavad jahimehed peamise jahihooajaga, suurulukitele peetavate ühisjahtidega. See ajab metsloomad liikvele ning nad võivad sattuda tavapärasest rohkem maanteedele.

Sügisesel jahihooajal tasub olla liikluses kindlasti ettevaatlikum, sest teedel võib ekselda tavapärasest rohkem ulukeid. „Ühisjahid toimuvad enamasti nädalavahetustel,“ tõdes Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko ja tõi välja, et iseäranis tuleks arvestada teele sattuda võivate loomadega hämaral ajal ja valida ohutu sõidukiirus.

Rekord nr. 486      Meie haruldaseim konn

Juttselg-kärnkonn ehk kõre       Epidalea calamita, varemalt Bufo calamita

Kährikseen

Kährikseen ehk kährik         Sparassis crispa

Alustuseks peame selgitama haruldase seene nime sest see on palju vanem enne, kui kährikkoer ehk samuti kährik Eesti loodusesse saabus.

Toidu varumine on loomariigis üsna tavaline, eriti meie piirkonnas, kus kogutakse talvevarusid. Mitmed liigid, näiteks õgijad (ld k lanius ehk lihunik), koguvad varusid ka pesitsusajal. Nad torkavad saagi, kelleks suurematel liikidel (näiteks hallõgijal (Lanius excubitor)) võib olla väike näriline, lind, sisalik või konn ning väiksematel suured putukad, vardasse oksale või okastraadile. Miks nad saagi vardasse ajavad, ei ole täpselt teada, kuid arvatakse, et kuna õgijail ei ole saagi kinnihoidmiseks röövlinnule omaseid suuri küüniseid, püsib saak vardas kindlalt paigal. Samas võib tegu olla ka toiduvaruga, mis kulub marjaks ära kehva ilma korral või juhul, kui saaki on raske leida või poegi toita.

Veebruaris alanud Linnuvaatleja määramisvõistluse kaheksanda vooru küsimustele saab vastuseid saata kuni 30. septembri südaööni. Määramisvõistluse kuuenda hooaja kaheksanda vooru küsimused leiab siit:

Künnivares         Corvus frugilegus

Künnivareseid märkame tegutsemas kampades, aga näha on juba ka parvi ja mida päev edasi seda suuremaks kasvavad seltsingud et talvitusalade poole liikuma asuda. Kohata võime künnivareseid veel novembris, aga talvituma võib jääda ainult mõnisada isendit.

Täiskasvanud isendid on sarnased, aga tänavustel noorlindudel võivad veel nägu, kui nokk mustad olla (vaata Arne ülemist fotot).

Porikuu esimesel nädalavahetusel, 1.–2. oktoobril kutsub Eesti Ornitoloogiaühing jälgima lõuna poole suunduvaid rändlinde ning vaatluste tegemisega tähistama rahvusvaheliste linnuvaatluspäevade EuroBirdwatch 30. toimumisaastat.

Linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch saab osaleda nii juhendatud vaatlustel kui ka iseseisvalt. Juhendajad ootavad linnuhuvilisi 1. ja 2. oktoobril üheksas paigas Läänemaal, Harjumaal, Lääne-Virumaal, Pärnumaal, Viljandimaal ja Põlvamaal.

Vaatluskohtade ja -aegade teabe leiab Google Mapsi kaardilt: https://bit.ly/3dLN1lv

Punane kärbseseen

Punane kärbseseen        Amanita muscaria

Kus sademeid rohkem sealt võib seeneline omale korvi ja hiljem pannile miskit leida, aga põuajärgselt pole sageli meile teadaolevatest seenemetsadest midagi korjata. Tavaliselt just septembri esimesse poolde jääb meie seenemetsade saagikaim aeg.

Harilik metsviinapuu kuuse võras

Ilmad püsisid nädala kestel tavapärasest külmematena. Ööpäeva keskmised õhutemperatuurid püsisid 6,0…10,0 kraadi piires, mis erinesid normist (keskmine 1991-2020) -0,2…-3,4 kraadi võrra.

Miinuskraade esines maapinna lähedal, kuid õhus mitte. Kõige jahedamal laupäeva öösel  langes minimaalne temperatuur õhus 0,2 kraadini, maapinna lähedal mulla kohal -2,6 ja rohu kohal -4,6 kraadini.

Hommikul oli siis rohi hallast valge. Päeviti tõusid maksimaalsed õhutemperatuuride näidud 12,6…14,1 kraadini.

Vihma esines ilmajaama järgi nelja päeval (esmaspäevast neljapäevani), kokku 4,7 mm.