september 2024

Ettevaatust liikluses - sügis on toonud metsloomad teedele

Transpordiamet hoiatab

Foto Arne Ader, loodusemees.ee

 

Kährikulaip maanteel

Kährikulaip maanteel

Alanud sügis on toonud kaasa metsloomade suurema aktiivsuse, mistõttu võib neid maanteedel kohata tavalisest rohkem. Seetõttu on sõidukijuhtidel hämaras liigeldes oluline olla eriti ettevaatlik.

Eriti tähelepanelik tasub olla liiklusmärgi „Metsloomad teel!“ piirkonnas, sest seal ületavad metsloomad sagedamini teed. Samuti tasub valvsaks jääda metsatukkade vahel ja põldude lähedal. Hämaral ajal, eriti päikesetõusu eel ja -loojangu järel, on metsloomade liikumisaktiivsus loomupäraselt suurem. Loomade aktiivsust on suurendanud ka alanud jahihooaeg ja jooksuaeg.

Matsalu loodusfilmide festivali parimaks film: "Luukereranniku lõvid"

MAFF annab teada

Kaader filmist "Luukereranniku lõvid"

Matsalu Loodusfilmide Festivali (MAFF) võitis Austra ja Hollandi koostöös valminud film “Luukereranniku lõvid”, mis näitab täiskasvanuks saamise lugu kolmest orvuks jäänud kõrbelõvikutsikast, kes avastasid Namiibia Luukereranniku müstilisel kaldal tähelepanuväärse ellujäämisviisi.

Film jälgib lõviuurija dr Philip Standeri tööd, kui ta oli tunnistajaks orvuks jäänud poegade teekonnale alates nende esimestest ebakindlatest sammudest kõrbesüdames kuni nende erakordse elu avastamiseni Luukererannikul.

Eesti Looduse 25. fotovõistlus

Meelde tuletab Toomas Kukk, Eesti Looduse peatoimetaja

Foto Ave Kruusel, Eesti Looduse 2024. a fotovõistluse võidutöö

Vaenukägu

Eesti Looduse 25. fotovõistluse tööde esitamise tähtaeg on homme keskööni (30. septembril).

Ajakiri Eesti Loodus on kuulutanud välja fotovõistluse, mis sel aastal toimub 25. korda. Eesti Looduse fotovõistlus on üks Eesti suuremaid loodusfotokonkursse. Osaleda saab kuni 16-aastaste noorte ja täiskasvanute kategoorias. Auhindu saavad parimad looma-, taime- ja seenefotod. Samuti jagatakse palju eriauhindu, näiteks elurikkuse, liigikaitse, aasta orhidee või looduse maastike ja mustrite kategoorias. Uudsena antakse seekord koostöös keskkonnaameti PuisniiduLIFE-i projektiga välja eriauhind „Pärandit kandvad puisniidud“.

VIDEO: ka kolme jalaga hunt saab hakkama!

Sisu

Siinkohal toome näidismaterjali ülemöödunud nädala artikli väitele, et suured saakloomad võivad huntidele väga tõsiseid vigastusi tekitada. Ei ole lihtne murda endast kuni 10 korda suuremaid saakloomi, kasutades selleks vaid lõua- ja hambajõudu! (Kusjuures huntide lõuad ja kihvad pole sugugi nii vägevad kui näiteks karudel või suurtel kaslastel.) Sellise tööga kaasnevad tohutud riskid ning metsiku hundi jaoks tähendab see alalõpmata vigastatud olemist.

 

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.