Metskitse aasta 2017

Kohates kitsetalle

Avapilt
Sisu

Kitseemal võib lähedal peidus olla tall.
Foto: Tarmo Mikussaar

 

Kätte on jõudnud aeg, mil looduses liikudes võib leida maas lömitava täpilise metskitsetalle. Tegu on kitseema suure saladusega, keda käiakse ööpäevas mõned korrad imetamas. Kuna tallel puudub lõhn, siis ei suuda rebased, koerad ega teised kiskjad teda leida. Sellist tegelast ei tohi silitada, sülle tõsta või kaasa võtta.  Inimese järgi lõhnav tall tõenäoliselt hüljatakse. Mõistlik on vaikselt tuldud teed lahkuda. Ilmselt hoiab muretsev vanaloom kaugusest meil silma peal.
 

Vahur Sepp

Nädal metsas. Esimesed talled.

Avapilt
metskits
Sisu

 

Esimesed titeuudised! Loodusfotograaf Kalmer Lehepuu sai pildile ühe selle aasta esimestest tähnilistest metskitsetalledest. Pildistatud Valgamaal. Emakits jätab vastsündinud talle varjulisse sünnikohta lamama ja käib teda seal aeg-ajalt imetamas. Kitsetalled kosuvad turvalises peidukohas nädalakese ja alles seejärel hakkavad emaga kaasas käima. 

Ka meie rajakaameratega jälgitavatest kahest karjast on vähemasti põllukarjas esimene tall kuskil rohututis lesimas. Läbi binokli oli näha, et ühe vanema kitsemamma kõht on juba kadunud. 

 

Nädal metsas. Piiritajad taevavõlvil.

Avapilt
piiritaja
Sisu

Jahedate ilmadega nädala lõpus jõudsid piiritajad kohale. See peaks tähendama, et soe saab peagi kindla võidu. Saab ju piiritaja oma toiduse vaid õhust putukaid püüdes. Putukaid paistab nüüd jaguvat, muidu oleks kauged rändurid saabumisega veel viivitanud. 

 

Kitsemamma käis kaamerat uudistamas. Kõhu suurus näitab, et poegimine pole enam kaugel. Emasloomade liikumine juba üsna raskejalgne.

VIDEO: mägra kevadpuhastus

Sisu

Mägrad veavad praegu sületäite kaupa kuiva kulu koduurgu, et aluspanu välja vahetada. Kalle Pihelgase kokkumonteeritud videost on näha, kuidas usin mäger kodu mugavuse jaoks tööd teeb: ikka selg ees ja käppadega kõhu alla lehti tõmmates käib ta urust sisse-välja. Mägra uue aluspanu moodustavad põhiliselt eelmise aasta lehed, see on hea pehme materjal küljealuseks. Uus aluspanu on lihtsalt mõnus võrreldes vanaga, mis on maa all niiskust kogunud ja saanud kasvulavaks hallitusseentele.

Võru Kreutzwaldi Kooli loovtöö aasta loomast

Avapilt
Sisu

Võru Kreutzwaldi Kooli 8.klassi õpilane Teele Ann Toomik paigutas oma koduhoovi lähedale rajakaamera, et jälgida metskitsi ning kirjutada sellest loovtöö. Aitasime koos aasta looma meeskonnaga kaamerat paigutada.
Et koolide rajakaamerate projektis õnnestus Teele koolil liituda alles märtsis karjade lagunemise aegu, polnud teada, kas kitsed kaamera ees käima hakkavad. Ehkki Tallinna Vaba Waldorfkooli kaamera startis samuti kevadel, oli sinna kohe loomi oodata, kuna tegu oli Vabaõhumuuseumi kitsedega. Muuseumi mitmehektarilisel alal elavad muuseumikülastajatega harjunud loomad. Ent Võrumaal oli tegu metsikute ja inimpelglike loomadega, seetõttu tabas esimestel nädalatel kaamerajälgijaid pettumus: kus on kitsed? Selgus, et kaber suudab ka mahapandud porgandi ja soolakivi suhtes nädalaid umbusku üles näidata ning käib kaarega mööda. Enne oli samas paigas kitsepabulaid näha igal sammul. Ettevaatlikkus on oluline osa metskitse ellujäämisestrateegiast.

Nädal metsas. Õites pajud.

Avapilt
kimalane
Sisu

Veel raagus metsaservades kestab pajude õitseaeg. Päevasel ajal olid kaugele paistvad kollased puud sumisejaid täis. Väärt neste nii kimalastele kui esimene korralikum korje kodumesilasele. 

Rändlindudest jõudsid möödunud nädalal tagasi suitsupääsukesed ja käod. Kuskil olla isegi ööbikut laksutamas kuuldud, aga mitte veel meie metsas. 

 

RSS voog: Metskitse aasta 2017 - asu jälgima

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.